Page 19 - Tallinn University

8.
Soode taastamine vähendab tuleohtu
Freesväljadel, kõdusoometsades ja jääksoodes on tuleoht väga suur. Kuivadel suvedel tekib põlen- guid nii freesväljadel kui ka kuivendatud turba- maadele rajatud metsakultuurides. Eestis 10 aasta jooksul (2003–2013) toimunud metsatulekahju- dest oli kaks kolmandikku soostunud või turvas- muldadel kasvavates metsades (Koster 2014).
Suurpõlengute kustutamiseks kulus nii Vih- terpalu metsades 1992. aastal kui ka Vikipalus 2018. aastal nädalaid. Mõlemas kohas olid metsad rajatud kuivendatud turbapinnasele. Tuli levis pinnases, lahvatades aeg-ajalt uueks tulekoldeks. Turbas on tule levik intensiivne ja pinnas võib põleda mitme meetri sügavu- selt, hävitades aastatuhandete jooksul turbasse akumuleerunud süsinikuvaru.
Maailmas toimunud suurimad turbamaade põ- lengud olid aastatel 1997–1998 Kalimantani saa- re Indoneesia osas. Põlengute tagajärjel paiskus atmosfääri süsihappegaasi koguses, mis moodus- tas 40% samal ajal kogu maailmas fossiilkütuste põletamise tagajärjel atmosfääri paisatavast sü- sihappegaasist (Page et al. 2002). See põhjustas lisaks majanduskahjule miljonitel inimestel ka hingamiskahjustusi. Rahaline kahju ulatus mil- jarditesse dollaritesse (Tacconi et al. 2007).
Selleks et põlenguid vältida, tuleks paikades, kus majandamine on lõpetatud, taastada soo ja vähendada CO2 paiskumist atmosfääri, selle asemel et põlengu korral teha suuri kulutusi kustutustöödele.
Turbapinnase kustutamine kuivendatud soomullale istutatud metsa põlengus Pärnumaal Lanksaares.
/ M. Ollino
KÜMME PÕHJUST TAASTADA EESTI SOID / 2018
17