Page 18 - Tallinn University

7.
Soode taastamine vähendab turba kui maavara kadu
Taastades sooelupaiku, vähendame turba kadu. Esmatähtis on aidata kaasa sellele, et lõpeks turbavarude häving loodus- kaitsealadel ja jääksoodes, kus on majandamine lõppenud – nii mahajäetud freesväljadel kui ka mahajäetud põllumaadel.
Kas turvas on taastuv maavara? Vastusest sel- lele küsimusele oleneb meie suhtumine selle maavara majandamisse.
Turvas tekib looduslikes, kuivendamata soo- des sootaimedest. Hapnikuvaeses soovees orgaanilise aine lagunemine peaaegu lakkab. Nii jääb ca 15–20% surnud taimeosadest la- gunemata ning settib turbana. Eestis on soid ja soostunud maid olnud üle miljoni hektari. Kuivendamise tagajärjel on turba kasv peatu- nud ligi 90% madal- ja siirdesoodes ning 35% rabades (valdavalt rabametsades). Väiksemal pindalal (ca 40 000–50 000 ha) on kuivenda- tud ka turbatööstuse tarbeks. Kuivendamata madalsoodes võib turvast tekkida umbes 1,1 tonni, lage- ja puisrabades 1,7 tonni ning rabametsades 1,2 tonni hektari kohta aastas, seega kasvab Eesti soodes aastaga juurde ca 300 000 hektaril kokku 500 000 tonni turvast. (Ilomets 2005).
Kuivendamise järel langeb soovee tase ma- dalale. Pindmine turbakiht jääb õhurikkasse keskkonda, kus on palju orgaanikat lagunda- vaid mikroorganisme, mille abil laguneb turvas süsihappegaasiks ja veeks. Pikaajalised mõõt- mistulemused näitasid, et kuivendatud soos mineraliseerub ligi 15–20 tonni turvast hektari kohta aastas (Tomberg 1992). See on üle kümne korra rohkem, kui kuivendamata soodes tur- vast tekib. Kuivendamisest mõjutatud soodest ja soostunud maadelt paiskub igal aastal õhku umbes 11 miljonit tonni CO2 (Ilomets 2005). Tegelikult võib see kogus olla isegi suurem.
Niisiis, turba kui taastumisvõimelise maavara varud taastuvad meil vaid osaliselt, umbes kümnendiku ulatuses.
Kui tahame, et turvas taastuks, peaksime taastama turbakasvu kõigil seni kuivendatud turbamaadel ning lisaks kaevandatava turba osa taastamiseks looma uusi soid juurde. Kas see on teostatav?
16
KÜMME PÕHJUST TAASTADA EESTI SOID / 2018
Soosammal on allikasoode ja lubjarikaste madalsoode liik. / R. Pajula