Page 67 - Tallinna Ülikool

vältida. Ühelt poolt võib see olla seotud elu jooksul kogutud parema sotsiaalse kapitaliga, teisalt viitab see ka suhtlemise olulisusele. Suhtlemine teiste inimestega aitab säilitada sõnalist voolavust – depressiivsuse vältimisel võib sellel olla seega kahene funktsioon: kognitiivse võime säilitamine ning suhtlemise kaudu saadud positiivse elamuse saamine. Tulemus kinnitab ka teiste autorite uurimuste tulemusi, mille kohaselt erinevate vaimsete tegevustega tegelemine kesk- ja vanemas eas aitab kognitiivset funktsiooni ja vaimset heaolu säilitada ka aja möödumisel (Laidra 2016, Schwartz & Litwin 2019).
Lisaks tervisele on olulisemad depressiivsuse tegurid seotud sotsiaalmajandusliku olukorraga. Üks tähtsamaid oli hõivatus tööturul – muu tegevusega hõivatud, st
töötutel, kodustel või haigetel meestel esines depressiivsus suurema tõenäosusega (vaid läbilõikeliste seoste puhul). See võib viidata sunnitud töölt lahkumisele, sissetulekute olulisele vähenemisele või nende puudumisele, sotsiaalse rolli puudumisele ning ka suhtlemise ja kognitiivse tegevuse vähesusele. Lisaks esinesid kohati erinevused nii depressiivsuse esinemises kui avaldumises sissetulekuti, mis viitab majanduslike raskuste rollile depressiivsuses. meestel, kellel ilmnes teadmata sissetuleku pöördvõrdeline
seos depressiivsuse avaldumisega, võib see viidata vanemas eas nn musta töö mõjule pensionide suurusele. Kuid oluliseks muutub see alles siis, kui töötamine enam võimalik ei ole ja pensioneerutakse. Edasistes analüüsides tuleks uurida, millisel määral on kesk- ja vanemaealised olnud sunnitud töökohalt lahkuma, milline on või oli töö peamine tüüp ning kuidas need tegurid võivad seletada depressiivsuse tulemusi.
Hariduserisused depressiivsuse avaldumises kadusid peale tööhõivestaatusele kohandamist (Opikova 2019). See viitab sellele, et hariduse roll vaimses tervises ei ole kesk- ja vanemas eas niivõrd oluline kui elu jooksul kogutud töökogemus ja sellega seotud (sotsiaalne) kapital.
Abi saamine oli oluline tegur naistel, eriti 2015. aasta depressiivsuse esinemises ja avaldumises. Isiklikku või praktilist abi saanud naistel esines 2015. aastal depressiivsust rohkem võrreldes nendega, kes ei olnud abi saanud või vastavat infot ei raporteerinud. See, et abi saamine ei enneta depressiivsust, vaid vastupidi on hoopis selle tekkega seotud, viitab abi andmise puudujääkidele, sh ka mitmekesiste hooldusteenuste kehvale kättesaadavusele Eestis.
mida suurem leibkond, seda tõenäolisemalt on kesk- ja vanemaealised naised depressiivsed – vastav tulemus kehtib nii läbilõikeliste kui longituudsete seoste puhul. Sarnase tulemuseni jõudis ka Galina Opikova oma magistritöös (2019), kus mitte- üksielavatel inimestel oli oluliselt kõrgem depressiivsus – see muutus oluliseks peale sissetuleku tunnusele kohandamist. Kuna vastav seos (ka antud artiklis) ilmnes peale
67