Page 61 - Tallinna Ülikool

nuste vajadusele mittevastavuse tase üks kõrgeimaid SHARE uuringus osalenud riikide seas (Krůtilová 2016). Seega on kehv nii Eesti kesk- ja vanemaealiste tervis kui ümbritsev keskkond sotsiaal- ja terviseteenuste pakkumiste näol ega toeta väärikat vananemist ja vaimset heaolu vanemas eas.
Kognitiivne võimekus ning depressiivsus on samuti omavahel seotud. madalam mäluskoor ennustab 14,5% tõusu depressiivsusele kaks aastat hiljem Euroopa kesk- ja vanemaealiste seas (Aichele & Ghisletta 2019). Seejuures kiireneb depressiivsuse tekke risk peale 62. eluaastat. Samas vastupidise seose kohta – depressiivsuse ennustusvõime mälu halvenemise suhtes – autorid kinnitust ei leitud.
Nii depressioonile kui depressiivsusele on iseloomulik kordumine ning krooniline
kulg (Burcusa & Iacano 2007). Depressiivsuse esinemine on tõenäolisem ka neil Eesti elanikel, kes on varem depressiivsust kogenud (Laidra 2016, Opikova 2019). See võib olla ka üks põhjusi, miks vanuse kasvades depressiivsuse esinemise tõenäosus kasvab – elu jooksul on kuhjunud erinevat laadi probleemid, millega toimetulemine võib mitmete asjaolude kokkulangemisel olla raskendatud. Samas on psühholoogilised uuringud näidanud, et vanusega paraneb negatiivsete emotsioonide reguleerimine, ebameeldivate (sotsiaalsete) olukordadega toimetulemine toimetulemine ning vähenevad kon iktid teiste inimestega (Due et al. 1999, Carstensen 2003), mille tõttu vaimse tervise hädasid võib esineda vähem kui noorukite seas. Samuti muutub vanusega probleemide tähtsus ning sihtide rõhuasetus. Kui noorte jaoks on olulised sotsiaalmajanduslikud küsimused, siis 50-aastastel ja vanematel inimestel muutub eluga rahulolu kõige olulisemaks teguriks tervis (margolis & myrskylä 2013) ning tähenduslike ja positiivsete suhete hoidmine (Carstensen 2003).
Käesolev artikkel põimib rahvusvaheliste ja Eesti teadlaste läbiviidud uurimistööde tule- musi, viidates võimalikult palju just viimastel aastatel avaldatud teadustöödele, milles on kajastud ka Eesti SHARE andmetel analüüsitud tulemusi.
DepressiiVsuse leViku ajatrenDiD eestis
Eesti SHARE andmed kinnitavad depressiivsete sümptomite suuremat levimust vanemas eas ning naiste seas – umbes kolmandikul 80-aastastest ja vanematest meestest ning pooltel samas eas naistest esines 2011. aastal depressiivsus (Valma 2018). Järgnevatel uuringuaastatel depressiivsuse üldlevimus vähenes mõnevõrra, mis võib olla seotud uuringuvastajate selektiivsusega ehk järgnevatel aastatel võisid uuringule vastata veidi tervemad või vähem depressiivsed inimesed. Depressiivsuse areng vanuseti (Joonis
61