Page 63 - Tallinna Ülikool

uuringulainete sünniaastate lõikes täpsema pildi muutusest. Vaadeldes samu inimesi läbi erinevate uuringulainete (Joonis 2) ning nende depressiivsuse muutust aastate jooksul, on näha, et kliinilise depressiooni piiri ületasid kõikide kohortide naised nii 2011. kui 2015. aastal. Samas ei ületa meeste puhul ükski rühm seda piiri. Sellegipoolest oli enamike puhul depressiivsuse skoor langenud nelja aastaga, v.a 1920. aastate keskel sündinud meestel.
Seega, üldise depressiivsuse taseme langemine uuringulainete vahel võib tuleneda nii pealetulevate kohortide erinevatest hinnangutest seisundile kui ka isikute langenud depressiivsusest.
läbilõikeliseD seoseD
Analüüsides depressiivsuse seoseid erinevate teguritega iga laine kohta eraldi ehk vaid läbilõikeliselt, nähtub, et depressiivsuse olemasolu on enim seotud tervise teguritega iga uuringulaine hetkel. Nii tegevuspiirangute olemasolu, kehvemad kognitiivsed võimed
kui ka varasem kõrgem depressiivsuse skoor on seotud depressiivsuse olemasoluga nii meestel kui naistel kõikidel uuringuhetkedel (Tabel 1). 2013. ja 2015. aasta depressiivsuse analüüsimisel oli mudelitesse võimalik lisada ka varasema(te) laine(te) info depressiivsuse skoori kohta, mis võimaldab tulemusi kohandada eelnevale depressiivsusele. 2011. aasta depressiivsuse analüüsimisel oli võimalik vaid enesehinnangulise korduvdepressiivsuse info lisamine, mis osutus ka oluliseks (Laidra 2016).
Isikliku või praktilise abi / toe saamine oli nii meestel kui naistel seotud depressiivsuse olemasoluga 2011. ja 2013. aastal, naistel ka 2015. aastal. Abi saamine viitab juba olemasolevatele terviseprobleemidele. Asjaolu, et abi saamine ei paranda depressiivsuse väljavaateid, viitab sellele, et abi ei ole olnud asjakohane, pole võimaldanud piisavat iseseisvust või väärikust säilitada või on abi saaja ja andja omavahelised suhted kuidagi paigast ära.
meestel on oluline partneri olemasolu – kui partnerit pole leibkonnas, on ka depressiivsuse šanss oluliselt kõrgem (2011 ja 2013. aastal). Samuti esineb 2013. ja 2015. aastal meestel depressiivsus juhul kui ollakse muu hõivetegevusega seotud (sh töövõimetud, kodused, töötud). See võib viidata sellele, et töötamine on meestele oluline nii majanduslikust aspektist kui ka sotsiaalse staatuse ja rolli täitmise poolest, mille puudumine võib esile tuua halveneva vaimse tervise.
Naiste puhul on haridus oluline tegur kõigil uuringuhetkedel – põhiharidusega naistel on depressiivsuse šanss kõrgem kui kõrgharidusega naistel (2011. ja 2013. aastal), keskharidusega naistel oli vastav šanss kõrgem ka 2013. aastal. Samas 2015. aasta
63