Page 60 - Tallinna Ülikool

60
Enama haridusega kaasnevad üldiselt paremad oskused ja ressursid erinevate ebameeldivate elusündmuste ja -oludega toimetulemiseks. Nii võiks igal lisandunud hariduseaastal olla kaitsev toime ka depressiivsuse ennetamisel. Samas Eesti kesk- ja vanemaealiste puhul ei ole hariduse rollile sellist kinnitust alati leitud (nt. Opikova 2019).
Seosed tööhõiveseisundiga on keerulisemad. Töötamine võib olla inimese jaoks oluline eneseteostuse vahend ning üks elurollidest, mille kadumine võib mõjuda negatiivselt. Samas võib töö iseloom, tüüp või tingimused mõjuda inimese vaimsele ja füüsilisele tervisele halvasti, mille lõpetamine hoopis parandab vaimset tervist (Bogaard & Henkens 2018). Nii on pensionile läinud vanemaealistel suurema tõenäosusega parem enesetunne, väiksem depressiooni tekke risk ja parem elukvaliteedi tase võrreldes inimestega, kes suurendavad või säilitavad tööaja võrreldes pensioniea saabudes tööaja vähendajatega. Samas, ennetähtajaline tööaja vähendamine ja töötuks jäämine, mis võib olla seotud tervisehäiretega, on seotud enesetunde halvenemise, depressiooni tekke või selle suurenemisega (Wels et al. 2018).
Sunnitud töötuks jäämine on samuti seotud enamate depressiivsuse sümptomitega kui töötamise jätkamine kesk- ja vanemas eas, seda eriti meestel (Bu el et al. 2015). Seega töötamine ei ole vaid sissetulekuallikas, vaid on seotud sotsiaalsuse, enesehin- nangu ning struktureeritud ajakasutusega. Samas on kõrge töötusega piirkondades depressiivsemad pigem töötavad kui töötud inimesed, mis võib olla seotud kõrgema tajutud ebakindlusega töökoha suhtes, süütundega, kõrgema töökoormusega kahane- vates sektorites ning vähemate töökohtade olemasoluga (Bu el et al. 2015). Samuti on kõrgema töötusega piirkondades rohkemate depressiivsuse sümptomitega 50-64-aas- tased pensionile läinud mehed ja naised kui madalama töötusega piirkondades. Selle põhjuseks võib olla sunnitud töölt lahkumine ning mittevastavus töövõimetushüvitise karmistunud nõuetele majanduslikult rasketel aegadel (Bu el et al. 2015).
Tervis on üks olulisemaid depressiivsuse tegureid kesk- ja vanemaealiste seas, eriti Eestis (Laidra 2016, Valma 2018, Opikova 2019, Schmitz & Brandt 2019). See võib olla seotud füüsilise valu talumisega, millest ei saada jagu ning mis viib depressiivsuseni (Calvo- Perxas et al. 2016). Aga ka vastupidine seos – depressiivsus viib valudeni – on leidnud kinnitust (Calvo-Perxas et al. 2016). Lisaks võivad vanemas eas omada ravimid teist- sugust biokeemilist toimet kui noorematel, mille tõttu ei pruugi erinevate haiguste, sh depressiooni ravimine kulgeda ootuspäraselt. Tervisest tingitud tegevuspiirangute kõrge osakaal Eesti kesk- ja vanemaealiste seas viitab aga sellele, et keskkond ei toeta inimese vajadusi, barjäärid teenuste ja suhtumiste näol on suured, mille tõttu pole õnnestunud vältida puudega inimeste suurt osa ühiskonnas (Verbrugge 1997). Eestis on tervisetee-