Page 35 - Tallinn University

Kui võtta arvesse pere moodustamise hilisemasse ikka nihkumist, mis jaotab laste sünni pikemale ajavahemi- kule, jääb eestlastel rahvastikukao peatamiseks tarvi- likust laste arvust tegelikult puudu vaid kümnendik. Seda vahet oleks võimalik vähendada, kui keskenduda ühiskonnas järjekindlalt heaolu ja turvatunde suuren- damisele.
Rahvastiku vananemise puhul on üks levinud eksiar- vamusi, nagu oleks töötajate ja ülalpeetavate proport- siooni halvenemist võimalik pidurdada sisserände abil. Demograa a keskuse osalusel valminud tulevikuprog- nooside tulemustest nähtub, et rahvastiku vananemisest johtuvate väljakutsetega eduka toimetuleku strateegia peaks olema hoopis mitmekesisem. See peaks hõlmama hõive suurendamisele suunatud aktiivset tööturupolii-
tikat, elukestvat tööoskuste ajakohastamist, sündimust toetavat perepoliitikat, panustamist rahva tervisesse, kõrgelt kvali tseeritud sisserändajaid eelistavat tarka rändepoliitikat jpm. Nende poliitikate rakendamisel ei pruugi töötavate ja ülalpeetavate ühiskonnaliikmete suhe 21. sajandi lõpul olla praegusest oluliselt erinev.
Eestil on tegelikult üsna head võimalused rahvastiku- muutustega toimetulekuks, sest suhtes SKT-sse kulu- tame me sotsiaalotstarbeks 1,7–1,8 korda vähem kui Euroopa Liidu maad keskmiselt, rääkimata parimatest riikidest. Kuid nende võimaluste ärakasutamine eeldab, et sotsiaalvajadusteks suunatud vahendeid ei käsitle- taks mitte niivõrd kuludena, vaid investeeringuna oma rahvasse. Sellise mõtteviisi edendamine võiks olla osa ülikooli(de) missioonist ühiskonnas.
Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskus uurib ja mõtestab Eesti rahvastiku arengut. TLÜ teadlased on etendanud juhtivat rolli Eesti inimarengu aruannete koostamisel.
ühiskond ja avatud valitsemine
33