Page 32 - Tallinn University

et rahvas oleks
tervem
Mitmeski mõttes tegeleme Eestis rahvastiku tervise peenhäälestamisega. Oodatav eluiga on kasvutrendis, nüüd püüdleme selle poole, et elu sisaldaks võimalikult palju tervena ja tegevuspiiranguteta elatud aastaid.
Tihti küsitakse minult, mis distsipliin on sotsiaaltervis- hoid, mille professuur Tallinna Ülikoolis avatud on. Selle sisule viitavad tegelikult kolm sõna, millest see liit- sõna koosneb – sotsiaal ehk ühiskond, tervis ehk terve olemine (mitte pelgalt haiguse puudumine), hoid ehk strukturaalsed mõjutegurid, mis inimesi tervena aita- vad hoida.
Sotsiaaltervishoiu rohkem tuntud sünonüüm on rahva- tervis. Seda on de neeritud ka kui teadust ja kunsti haiguste ennetamiseks, eluea pikendamiseks ning vaimse ja kehalise tervise edendamiseks ja tugevdami- seks ühiskonna organiseeritud jõupingutuste kaudu.
Rahvatervis on oma olemuselt multi- või isegi interdist- siplinaarne. Näiteks on see tihedalt seotud demograa- aga (suremus, haigestumus ja tervena elatud aastad), sotsioloogiaga (strukturaalsed tervise mõjutegurid, soolised ja ealised eripärad, ebavõrdsus ühiskonna
merike sisask
Merike Sisask, sotsiaaltervishoiu professor
gruppide vahel) ja psühholoogiaga (inimeste mõtle- mine, käitumine ning suhted tervise mõjutegurina).
Mis on aga kliinilise meditsiini ja sotsiaaltervishoiu ehk rahvatervise peamine erinevus? Meditsiin tege- leb indiviidi ja tema haiguste raviga, mõningal määral ka ennetamisega. Rahvatervis tegeleb läbi inimese elukaare haiguste ennetamise ja tervise edendamisega, loob paremaid võimalusi terve olemiseks ja suure- maks heaoluks, taotleb võrdsete võimaluste pakkumist ja võrdset kohtlemist, seda näiteks abi kättesaadavuse piirangute vähendamisega.
Rahvatervise valdkonnas kulgevad teadustöö ja prakti- line tegevus käsikäes. Rohkem kui losoo line ja teoree- tiline lähenemine probleemile huvitab meid lahenduste pakkumine ühiskonna jaoks oluliste tervise(käitumise) probleemide leevendamiseks.