Page 31 - Tallinn University

Ühte teab ta aga kindlalt – järvede seisundi paranemise eeldus on piisav veetase.
„Põhimõtteliselt saaks järv alles olla kaladeta, veetaimedeta, mudata, planktonita või toitaineteta, kuid ainus element, milleta järve olla ei saa, on vesi,“ nendib ta.
Marko Vainu võib oma teadus- tööd õnnestunuks pidada, kui tema tegevuse tulemusena mõne järve seisund paraneb. „Loodus on loomulik ja ette nähtud olema selli- sena, nagu ta on. Inimesele ei ole antud õigust seda omakasu eesmär- gil rikkuda. Ja kuigi mõned Kurtna järved ei saa ilmselt tagasi selliseks, nagu olid need 60 või 70 aastat tagasi, siis mitmekesised elupai- gad ja inimestele silmailu pakkujad võivad nad olla ka edaspidi,“ selgi- tab ta.
Kui aga küsida, kas järved võivad kunagi sootuks kaduda, mõtiskleb ta veidi ja lisab: „Kuni maailmas on vett, on meil ka järvi. Kui maailmas ei ole enam vett, ei ole ka meid.“
Ökoloogia keskuse teadlased on kaasatud rahvusvahelisse soode taastamise projekti „Life Peat Restore”. Pildil on ökoloogid koos rahastajatega Läänemaa Suursoos. Foto K.Sepp.
Marko Vainu selgitas välja, miks on Kurtna järvestiku keskosas paiknevate Martiska, Ahne- ja Kuradijärve veetase alates 1950. aastatest kõikunud kuni neli meetrit. Foto: J. Terasmaa.
terve ja jätkusuutlik eluviis
29
Ökoloogia keskus on Eesti juhtiv teaduskeskus, mille peamine uurimisteema on vesi – järved, jõed, sood, põhjavesi ja rannikualad, nende areng, elustik ja öko- süsteemiteenused. Suurimad projektid on seotud kliima- muutuste mõjuga ökosüstee- midele ja soode ökoloogilise taastamisega.