Page 30 - Tallinn University

järv pole lihtsalt järv, vaid
varandus
Järved, eestlaste jaoks nii tavalised, pakuvad meile nii esteetilist naudingut kui ka praktilist kasu. Tegelikult on järved meie privileeg ja varandus, mida tuleb kaitsta.
Marko Vainu ei ole kunagi soovinud teha fundamen- taalteadust või kirjutada artikleid ajakirjadesse, mida loevad vaid vähesed asjatundjad. Pigem tõukab teda tagant soov olla ühiskonnale vajalik rohelust hoides.
Ka teadlasena tegutseb ta looduses. „Küll aga moodus- tavad kõiksugu välitööd, näiteks järve veetaseme mõõt- mised, minu tööst vaid väikese, kuid kõige meeldivama osa,“ tõdeb ta.
Oskuse tõestada arvutustega veetaseme kõikumisi ja selle järgi hinnata mineviku kliimatingimusi sai Vainu aastaid tagasi oma esimeselt juhendajalt, tunnustatud paleogeo- graa lt ja ökoloogilt Jaan-Mati Punningult. 2018. aasta kevadel kaitses ta doktoritöö, milles uuris Kurtna järvede veetaseme kõikumist viimase 60 aasta jooksul.
Kurtna on Eesti kõige järverikkam ala, 30 km2 suurusel territooriumil asub peaaegu 40 eriilmelist järve. Vainu selgitas välja, miks on järvestiku keskosas paiknevate järvede (Martiska, Ahne- ja Kuradijärve) veetase alates 1950. aastatest kõikunud kuni neli meetrit.
marko vainu
Marko Vainu, ökoloogia keskuse teadur
Kui varem oli järvede veetaseme muutuste põhjuseid selgitatud paljuski kirjeldavalt ja oletuslikult, tegi Vainu seda arvutuste ja mõõtmisandmete põhjal.
Peamine veetaseme languse põhjustaja nii 1970. aasta- tel kui ka 2010. aastate keskpaigas on põhjavee joogi- ja tarbeveeks välja pumpamine, lisaks avaldasid mõju valgalal kasvava taimestiku muutused ning kuivemate ja niiskemate ilmastikuperioodide vaheldumine.
Kahjuks pole teadusel siiski võlujõudu, mis pööraks tagasi inimeste mõju ning muudaks järved uuesti selli- seks, nagu need olid enne. Ka sõltub järvede taastumine väga paljudest muudest teguritest.
„Loodus on liiga keeruline, et teadus saaks anda konk- reetsed juhised järvede esialgse seisundi taastamiseks ja seada selleks täpse ajaraami. Loodust ei saa panna katseklaasi ja vaadata, mis talle hästi mõjub ja mis mitte. Pigem saab uurimuste põhjal välja pakkuda meetmeid, mis loovad eelduse olukorra paranemiseks,“ räägib Marko Vainu.