Page 20 - Tallinn University

kriis kui
uuenduste looja–
ka teaduses!
Kõige efektiivsem motivaator ongi ehk ühiskondlik kriis. Tihtipeale tuleb teadlasel uutmoodi mõelda, et oleks võimalik ühiskonnaga dialoogi astuda.
Liisi Keedus, poliitilise losoo a professor
Liisi Keedusel õnnestus edukalt taotleda Euroopa Teadusnõukogu (ERC) granti projektile, mis uurib eurooplaste progressiusku ja võrdleb seda valusa tegelikkusega, mis valitseva narratiiviga üks ühele kokku ei lähe.
Tallinna Ülikool võis mõne aja eest rõõmustada. Nimelt leidis tee tagasi Eestisse ja Tallinna Ülikooli humani- taarteaduste instituuti särav ühiskonnateadlane Liisi Keedus. Teemad, millega ta siin tegeleb, on mõneti tavatud: Keedus uurib esimese maailmasõja järgset Euroopa teaduslikku ja poliitilist mõttelugu.
Üks laiemaid põhjuseid, miks tema uurimistöö mõte eriti soosivat tagasisidet leidis, on soov lisada seni käsitletule Ida-Euroopa ja Venemaa osa. „Kui varem räägiti Euroopa mõtteloost, mõeldi pigem Lääne- Euroopat,” sõnab Keedus. Küll on aga tulevikus põhjust rääkida terve Euroopa mõtteloost, mõeldes selle all ka Ida-Euroopat ja Venemaad.
liisi keedus
Teine suur eesmärk on vähendada lõhet poliitilise ja ideede ajaloo vahel, mis tuleneb nende valdkondade eraldi käsitlemisest. Kui see lõhe väheneb, saab pare- mini selgitada nii valitsevate kui ka revolutsiooniliste ideede mõju ajaloole.
Sageli esitatakse ühiskonnateadusliku mõtte aren- gut kui uute ideede väljakasvamist vanadest, nende kummutamist intellektuaalsel või teaduslikul tasandil. „Vaadeldes 20. sajandi ühiskonna- või humanitaartea- dusi on näha, et rangelt teaduslikuks peetud meetodid või mõisted on välja kasvanud teadlaste ühiskondlikest ja poliitilistest probleemidest,” selgitab Keedus ja lisab, et esimene maailmasõda mõjutas teadust samamoodi