Page 18 - Tallinn University
P. 18
kõrgHaridus
ja ühiskondlikud pinged
Sotsiaalteadustes on viimase poole sajandi jooksul selgelt näha arusaamade kasvu ja seda just sotsiaalsete protsesside osas. Seega – kui me vähegi proovime, mõistame palju paremini muutuste toimumise põhjuseid. Sestap on asjades põhjuste otsimine ülikooli keskne ülesanne tänapäeval sama palju kui Wilhelm von Humboldti ajal kaks sajandit tagasi.
György Schöp in, Tallinna Ülikooli audoktor ja Ungari poliitik, Euroopa Parlamendi liige, kes astus 2017. aastal TLÜ doktoriõppesse
Ülikooli rolli, kutseharidusliku mudeli ja teadmiste edendamise ümber on tänapäeval hulk pingeid.
Veel 20. sajandi keskpaigas oli ülikooli roll ühiskonnas selge: taastoota eliiti ja edendada teadmisi. Järgnes aga ülikoolihariduse kättesaadavuse hüppeline suurene- mine, praeguste pingete üks põhjusi. Kui ma astusin 1950-ndatel Glasgow’ ülikooli, valis sama tee umbes 7% keskkooli lõpetanutest, nüüd on Inglismaal see näitaja tõusnud 50% lähedale.
Kui pool rahvastikust astub ülikooli, on selle eesmärk midagi muud kui eliidi taastootmine ja kriitika pakku- mine. Võib isegi küsida, kas see inimhulk on lämmata- nud ülikooli nn kriitilise funktsiooni.
Samal ajal on akadeemiliste töötajate palgad mada- lad ja kõrgharidussektoril ei ole poliitilist võimu, et olukorda muuta. See on dilemma, millele ei ole liht- said lahendusi.
Saame kasu või mitte?
Massilise ülikooliharidusega kaasneb küsimus, kas kõik ülikoolis õppijad saavad sellest ka kasu. Arvatakse, et mõnikord võib see vastus olla ka „ei“. Ülikoolist välja- kukkujate järjest kasvav protsent kipub seda väidet tõestama. Samuti ei ole kindel, kas tööturg vajab nii palju ülikooliharidusega töötajaid. Ekstreemsemal juhul kuuleme lugusid sellest, kuidas kõrgharidusega inimesed töötavad poes abijõuna. Selle tulemus saab olla vaid pettumus ja ressursi raiskamine.
Teisipidi tekib massilise kõrghariduse levikuga staatuse küsimus. Kas need, kes ei ole ülikoolis käinud, seisavad madalamal kui nende kõrgelt haritud kaaslased? Vaevalt. See käiks võrdse kodanikkonna põhimõtete vastu.
györgy schöpflin
