Page 21 - Tallinn University

19
Tallinna Ülikool on järjepidevalt rahvusvahelisem, seda nii teadustegevuses kui ka õppetöös. Ülikool kuulub nelja rahvusvahelisse kõrgharidusasutusi ühendavasse koostöö- võrgustikku – UNICA, EUA, BUP ja Magna Charta Universitatum – kujundades nii ka Euroopa kõrgharidusruumi.
kui kunsti, lmi, muusikat ja kirjandust – ka teaduses oli oma avangard, muutusid meetodid ja mõtlemine. „Sel ei ole ainult teoreetilised, vaid ka kogemuslikud põhjused,“ nendib Keedus.
Esimese maailmasõja järgse aja kõige uuendusmeel- sematel teadlastel oli väga raske leppida, et enne sõda toiminud teadus ei aidanud enam mingil moel uusi ühiskondlikke probleeme mõista või lahendada. Kui aga olemasolevad meetodid ja vana paradigma uues ühiskondlikus olukorras orienteeruda ei aita, tuleb kritiseerida vanu ja luua uusi lähenemisi.
„Kõige efektiivsem motivaator ongi ehk ühiskondlik kriis,“ nendib Keedus ja lisab, et olles teadlane, tuleb tihtipeale uutmoodi mõelda, et oleks võimalik ühiskon- naga dialoogi astuda.
Keeduse teema on ka progressiusk. See pole kunagi olnud süstemaatiliselt sõnastatud ideoloogia, kuid seda võib tunnetada ja eestlaste igapäevaelus lihtsasti märgata.
„Enamasti väljendub see kolmes valdkonnas: me võime uskuda majanduslikku, teadmiste ehk epistemoloogi- lisse ja poliitilisse arengusse,” nendib Liisi Keedus.
Neist kolmest viimasele – ja kõige vastuolulisemale – keskendub ka tema enda uurimishuvi.
Tegelikkus ei käi aga progressiusuga tihti ühte sammu – justnagu ei käi enamasti käsikäes ka unistused ja tegelikkus. Selle ilmekaks näiteks toob teadlane kaks maailmasõda, mille puhul viis kõik see, mida inimkond aegamööda arendanud oli, tervet maailma puudutava kon ikti ja hävinguni.
„Just esimesele maailmasõjale järgnenud allakäigust sai võtmeimpulss mitmetele uuenduslikele ühiskonna- kriitilistele ja teoreetilis-metodoloogilistele hoobadele,” kirjeldab Keedus oma uurimistöö peamist hüpoteesi.
kultuurilised kompetentsid