Page 98 - Tallinn University

Tallinna Ülikooli üliõpilaste 2015/2016. õppeaasta PARIMAD TEADUSTÖÖD / Artiklite kogumik HARIDUSTEADUSED
Joonis 1. Sotsiaalteenuste arendamise ja täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise toetuse jaotise eraldis ja kasutamine (Vaik, 2015).
kompetentsi teenuseid osutada. Samuti ilmneb riigi ning kohalike omavalitsuste tulusid ja kulusid võrreldes, et omavalitsuste osakaal SKT-s väheneb aasta-aastalt. Majanduslangusest tuleneva kriisi ajal vähendas riik samuti KOV-de tulubaasi, mida järgnevatel aastatel pole KOV-dele taastatud. Kui riigi tulude osakaal SKT-st on järjepidevalt suurenenud 2002. aastast kuni 2012. aastani 30%-lt 44%-ni, siis omavalitsuste tulude osakaal SKT-st on vähenenud samal ajal 9%-lt 8%-le ning trend on langev. Selline nähtus näitab riigi soovi vähendada omavalitsuste rolli ning juhtida ühiskonna arengut pigem tsentraliseeritult. (Riigikontroll, 2013)
tOetuS- ja taSanduSfOndi SOtSiaaltOetuSte ja -teenuSte eraldiSte KaSutamiSeSt
Selleks et tasandada KOV-de omavahelisi suuri erinevusi tulubaasides, jagab Eesti riik tasandus- ja toetusfondi kaudu kohalikele omavalitsustele sotsiaaltoetuste ning -teenuste osutamise toetust. KOV- del on rahalisi vahendeid, mida fondi kaudu eraldatakse, võimalik mitmel viisil kasutada, nagu näiteks sotsiaalteenuste käivitamise ja arendamise kuludeks, sotsiaalprojektide kaas nantseerimiseks, täien- davate sotsiaaltoetuste maksmiseks, sotsiaaltoetuste või sotsiaalteenuste osutamise korraldamisega seotud kuludeks, täiendavate töötajate tööle võtmiseks, sotsiaaltöötaja koolituskuludeks ja sotsiaaltöö- tajale vajalike töövahendite ostmiseks. Võimalusi kasutuseks on veel, sest jaotised on kasutusel toetuse arvestamiseks ning seetõttu piiranguid toetuste kasutamise osas ei ole. (Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite tingimused ja kord määruse seletuskiri, 2015)
Kuni 2015. aasta 1. jaanuarini kogus sotsiaalministeerium ülevaadet ainult sotsiaalteenuste arenda- mise ja täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise toetuse jaotise kohta ning ajavahemikul 2012−2014 oli KOV-del sotsiaalteenuste arendamise ja täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise jaotiste alusel jagatud vahendeid rohkem jäägis kui igal aastal eraldatud summad. Jääkide osakaal oli väheneva trendiga, aga tulenevalt jääkide olemasolust võis väita, et osadel KOV-del oli kasutamata rahalisi vahendeid, mida sotsiaalvaldkonda investeerida. (Vaik, 2015)
2015. aasta 1. jaanuari seisuga oli 198 KOV-l rahalisi jääke puudega lapse hooldajatoetuse ja vajadus- põhise peretoetuse maksmise korraldamise alajaotiste peale kokku 1 651 457 eurot. Samas 77 KOV-l puudus jääk. 23 KOV-l oli jääke vahemikus kuni 1000 eurot, 53 KOV-l vahemikus 1000 kuni 10 000
98