Page 100 - Tallinn University

Tallinna Ülikooli üliõpilaste 2015/2016. õppeaasta PARIMAD TEADUSTÖÖD / Artiklite kogumik HARIDUSTEADUSED Töö empiiriline osa sisaldas kvantitatiivset andmestikku ning andmeid koguti kõigi 213 KOV kohta
järgnevalt:
– puuetega isikute arv kokku kov-s;
– kov-le sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamiseks ja arendamiseks eraldatud vahendite maht 2014. a;
– sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise ja arendamise toetuse alajaotise (sotsiaalteenuste arendamise ja täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise toetuse) jääk seisuga 1.01.2015;
– sotsiaalteenuste arendamise ja täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise toetuse alajaotiste (puudega laste hooldajatoetus ja vajaduspõhise peretoetuse maksmise korraldamise toetus) jääk seisuga 1.01.2015;
– kov-s osutatavate sotsiaalteenuste arv;
– kov sotsiaalteenuste kasutajate ja hooldatavate arv 2014. a.
Saadud andmed koondati kokku ja loodi ühine kirjeldav andmestik iga KOV kohta vastavalt ülaltoo- dud punktidele ning andmed kajastasid neid puudega isikuid, kes olid KOV poole pöördunud või KOV hooldada.
andmete analüüS
Viidi läbi KOV arvandmete analüüs ja statistiliseks analüüsimiseks kasutati SPSS (Statistical Package for Social Sciences) andmetöötluse süsteemi. Andmeid vaadeldi analüüsis üksiktunnustena ja kahe tunnuse kaupa. Kasutati sagedustabelit, kuhu koondati KOV-d erinevate tunnuste alusel. Samuti ana- lüüsiti regressioonisõltuvust, sh erinevate tunnuste korrelatsiooni.
KOKKuvõte
Uuringu planeerimisel oli peamiseks uurimismeetodiks ametliku statistika ja täiendavalt kogutud KOV arvandmete analüüs. Andmestik koondati tervikliku ülevaate saamiseks kõigi KOV-de koh- ta. Töö põhisuunaks oli planeeritud sotsiaaltoetuste ning -teenuste osutamise toetuse puudega lap- se hooldajatoetuse ja vajaduspõhise peretoetuse maksmise korraldamise toetuse alajaotiste analüüs. Andmestiku kogumisel laienes töö põhisuund läbi erinevate kirjeldavate andmete ning põhifookuses- se jäid KOV-de jääkide seosed suhestatuna administreerimise paradigmade ja heaoluriigi käsitlusega laiemalt läbi riigi ja KOV tasandi.
Selges seoses oli riigipoolse jaotise suurus puudega isikute arvuga, kus korrelatsioonikoe tsient on r=0,92 ehk rahastusel on selge seos puudega isikute arvuga KOV-s. Põhjalike seoste loomiseks jääkide, KOV ja riigi vahel oleks vajalikud olnud täiendavad andmed, kirjeldamaks rohkem põhjuseid jääkide tekke ja vahendite administreerimise osas. Sotsiaaltoetuste kulude liigitused jätavad tõlgendamiseks laiema ulatuse, mistõttu ei saa eeldada teatud kulude eesmärgipärast kasutamata jätmist.
Uurimus käsitles näitajaid, mis kirjeldasid sotsiaalvaldkonna toetuste jaotamise skeemi mitmetasan- dilisust ja administreerimisega seotud kitsaskohti. Peamised järeldused olid järgmised.
– riigi pragmaatiline lähenemine sotsiaaltoetuste ning -teenuste osutamise toetuste jaotise osas on väärtustelt pigem juriidilise-bürokraatliku lähenemisega ning süsteem on pigem tsentraliseerituma esmatasandi korraldusega.
100