Page 94 - Tallinn University

Tallinna Ülikooli üliõpilaste 2015/2016. õppeaasta PARIMAD TEADUSTÖÖD / Artiklite kogumik HARIDUSTEADUSED „Ta on puuriloom. Nad ongi puuriloomad, nad on selleks aretatud. Kuidas peaks siis elama iga puuriloom?“
Karusloomakasvatuse loomast luuakse uus konstruktsioon – rebane ja naarits ei ole enam tavapäraselt metsloomad, vaid farmitingimustes aretatud uued liigid, kes ei oma enam metslooma staatust. Diskursiivses mõttes eraldab see karusloomafarmi loomalt tavapärase vabaduse kujutise, millega metsloomi seotakse – nende elukeskkond on mets, mida seotakse looma suure vabadusega ringi liikuda. Karusloomafarmi looma- de konstruktsiooni juures kuulub see aga minevikku.
elutsüKli KONstRuKtsiOON
Olulisel kohal karusloomafarmides loomade kasvatamise ja tapmise normaliseerimise juures on ka elutsükli mõiste konstrueerimine. Looma elutsükkel on puhtalt inimese meelevallas otsustada.
„See ongi see elutsükkel. Inimestel on 60 aastat. Mardikal on mõned nädalad. Elutsüklid on erinevad. Ja pa- raku on nii läinud, et osad loomad on siis, kes on farmis, nende elutsükkel on lühem. Nii lihtsalt on.“
„Siis rebasega samamoodi – ma näen, kuidas see tsükkel käib ringi ja... see on inimese elu üks osa.“
Siit lähtub ka looma loomuliku elueapikkuse ja loomafarmides otsustatud eluea lahterdamine ühe mõiste alla – „elutsükkel“, mis justkui viitakski normaalsele elueale.
lOOmaDe eKsisteeRimise eesmäRK
Otsisin vastust küsimusele, mille jaoks loomad intervjueeritavate käsitluses on. Loomade kasutamise õigus- tatuse konstruktsioon ei sõltu sellest, mille jaoks looma kasutatakse või kas tegu on esmavajaliku asjaga või mitte – loomade kasutamine, sh ka tapmine inimhuvide jaoks on üleüldiselt õigustatud. See konstruktsioon ehitub üles argumendile, et loomal endal ei ole vahet, miks teda peetakse. Küll aga on oluline selle positiivne mõju inimühiskonnale – loomade kasvatamine ja tapmine pakub tööd ning loomadest valmistatud esemed pakuvad rõõmu nende kasutajatele, ka näiteks karusnahksed padjakatted.
K (intervjueerija): „Öeldakse, et see on ebavajalik kannatus, kui loom sünnib puuri, ta tapetakse ja temast saab padjakate. Kuidas see ütlus tundub?“
Intervjueeritav: „Aga ta on sellega oma tegevuse tulemusena andnud tööd ja leiba farmerile näiteks, pikale toiduahelale, inimestele näiteks. Siis ta pole elanud asjatult see loom. Tema kasvatamine andis tööd farmerile ja lõpuks pakub rahuldust sellele padja omanikule, tal on mingi lahe padjakate näiteks. Lõpuks pakub ta ju jätkuvalt inimesele rahuldust, rõõmu padjakattest. Kui me vaatame asja looma positsioonilt, siis mis vahet on, mille pärast teda peetakse?“
KassiDe ja KOeRte KasutamiNe KaRusNahaKs?
Pühendasin eraldi alapeatüki suhtumistesse kasside ja koerte karusnaha kasutamiseks. Huvitav on välja tuua, et kasside-koerte tavapärane puutumatus ühiskonnas kinnitust ei leidnud. Karusnahatööstuse esinda- jate käsitluses võiks ka nende nahku kasutada, kui selle jaoks turgu ja soovi oleks.
Intervjueeritav: „Farmer peab saama pidada lehma, siga, lammast ... kui ta tahab.“
K: „Aga kassi?“
I: „No kass on lemmikloom. Kui ühiskond arvab, et kassi pidamine farmis on okei, siis miks mitte. Ma ei saa aru, miks loomakaitsjad kisavad nende Hiina koeratoidu festivalide vastu. Kui seal maal on kombeks süüa koera liha, siis milles probleem on?“
94