Page 93 - Tallinn University

HARIDUSTEADUSED Tallinna Ülikooli üliõpilaste 2015/2016. õppeaasta PARIMAD TEADUSTÖÖD / Artiklite kogumik
uurimiSKüSimuSed
– kuidas toimub karusnahatööstuse esindajate igapäevatöös loomade positsiooni konstrueerimine?
– kuidas konstrueeritakse mõiste „loom“?
– kuidas normaliseeritakse loomade kasutamine ning kasvatamine karusloomakasvanduses?
– kuidas jooksevad käärid inimese jaoks loomariigi siseselt – miks erineb hoiak näiteks rebasesse või
koera (ühte on aktsepteeritav vangistada ja tappa karusnaha saamiseks, teist aga mitte)?
– kuidas paigutatakse tundevõimelised elusolendid tööstusliku tootmise konteksti?
– kui kaugele ulatub loomade kasutamise aktsepteeritavus majandusliku kasumi saamiseks?
metOdOlOOgia
Kasutasin bakalaureusetöö jaoks kvalitatiivseid uurimismeetodeid. Viisin läbi poolstruktureeritud süvaintervjuud karusnahatööstuse esindajatega. Langetasin valiku kvalitatiivsete uurimismeetodite kasuks, kuna need aitavad mõtestada interpretatsioone ja kogemusi (Ezzy, 2002).
Intervjueeritavateks olid karusloomakasvatajad, karusnahaäride omanikud, karusnahaköösnerid ja ka inimesed, kes töötasid korraga mitmes eelmainitud rollis. Intervjuude keskmine pikkus oli üks tund ja 45 minutit, sealjuures kõige pikem neist oli üle kolme tunni ning kõige lühem poolteist tundi. Valimi moodustamisel kasutasin eesmärgipärase valimi moodustamise meetodit (Patton, 1990). See meetod tähendab kindlate isikute, tegevuspaikade või ürituste teadlikku valimist, kuna need suudavad pakku- da tähtsat informatsiooni, mida teiste valikutega sama hästi poleks võimalik hankida. Eesmärgipärane valim lisab kindlust, et valimi liikmed vastavad uurimisteemale kõige täpsemalt, kuna valim on pigem väike ja moodustatud süstemaatiliselt (ibid).
Valisin intervjueeritavateks just karusnahatööstuse erinevate etappide esindajad, kuna usun, et nende intervjuudega on võimalik teemat võimalikult juure lähedalt kompida, mõistes ühiskondlikke toi- mimissüsteeme, mis taastoodavad suhtumist, et metsloomade traatpuuri vangistamist peetakse nor- maalseks.
Andmete analüüsimeetodina kasutasin teemaanalüüsi, kuna see aitab leida suuremaid teemasid ole- masolevate andmete seest (Ezzy, 2002). Teemaanalüüsi puhul on peamine andmete kategoriseerimise strateegia kodeerimine (Maxwell, 2009). Kodeerimine kannab endas eesmärki andmed „laiali lammu- tada“ (Strauss, 1987) ning uuesti kategooriatesse paigutada, et hõlbustada võrdlust sama kategooria siseselt ning erinevate kategooriate vahel.
mõned uurimiStulemuSed
KONstRuKtsiOON lOOmast: PuuRilOOm vs. metslOOm
On oluline analüüsida, kes või mis on loom intervjueeritavate tähenduses ning loomatööstuste kon- tekstis. Sotsioloogiliste loomauuringute oluliseks eesmärgiks on „looma dekonstrueerimine“, mis tä- hendab ideoloogiliste, lingvistiliste ning ajalooliste kihtide paljastamist, mis panustavad tänapäevas- tesse suhtumistesse ja hoiakutesse loomade ja nende kohtlemise osas (DeMello, Shapiro, 2010).
Intervjueeritav: „Ma seda juba kommenteerisin, et tegu ei ole metsloomaga, see on ikkagi aretatud loom farmitingimustes. Ei saa seda võrrelda metsloomaga. Need olid kunagi metsloomad. Samamoodi oli ho- bune kunagi metsloom. Koer, hundist põlvneb, mis iganes. Praegu nad ei ole enam metsloomad, see on ju ammu tehtud kindlaks.“
93