Page 92 - Tallinn University

Tallinna Ülikooli üliõpilaste 2015/2016. õppeaasta PARIMAD TEADUSTÖÖD / Artiklite kogumik HARIDUSTEADUSED
sotsiaalsetes ja kultuurilistes maailmades, ning kokkupuuteid, mis inimestel loomadega on (DeMello, 2012). Lisaks uuritakse erinevaid kategooriaid/konstruktsioone loomadest. Need kategooriad mõju- tavad lisaks sellele, kuidas me neid loomi vastavalt kategooriale näeme, ka seda, kuidas neid inimühis- konnas koheldakse ja/või kasutatakse (DeMello, 2012).
KriitiliSed lOOmauuringud
Kriitiliste loomauuringute ajendiks on seisukoht, et inimeste, keskkonna ja täpsemalt inimeste ja loo- made vahelised suhted on 21. sajandil jõudnud sügavasse kriisi ning see kriis omab negatiivseid mõju- sid kogu planeedile (Twine, Taylor, 2014). Sõna „kriitiline“ väljendab nüüdisaja pakilisust ökoloogilise kriisi kontekstis. Seega on see teadlikult poliitilisem suund, positsioneerides end aktiivselt loomade süstemaatilise ekspluateerimise vastu (ibid). Lisaks viitab „kriitiline“ vastuseisule antropotsentrismi suhtes, mis on valitsev osa inimeste ja loomade vaheliste suhete status quo’st ning mis peegeldub ka peavoolu praktikates ja sotsiaalsetes normides, mis loomi ja nende kasutamist puudutavad.
puuduv referent
Carol Adams (1990) on loomatööstuste kohta välja toonud puuduva referendi mõiste. Iga lihatoidu- ga kaasneb millegi puudumine: selle looma surm, keda asendab nüüd tema lihast valmistatud toit. Puuduv referent toimib seoseloome ja mõtete eemaldajana, mis lahutab lihasööja loomast ja looma omakorda tootest, mis temast valmistatakse. Selle funktsiooniks on eraldada liha neist mõtetest, mis puudutavad selle liha kunagist olemist osana loomast, selleks et saaks toimuda tundevõimeliste elus- olendite moraalne hülgamine. Puuduv referent toimib ka karusnahkade kui karusnahatööstuse lõpp- produkti kohta, kus loom ja temalt võetud nahk on mõtestamise osas teineteisest lahutatud.
animaal-induStriaalne KOmpleKS
Hollandi antropoloog Barbara Noske (1989) on loomatööstuste laiahaardelist levikut nüüdisaegses ühiskonnas kirjeldanud terminiga „animaal-industriaalne kompleks”. See on vaikimisi osa meie maa- ilma tajumisest ning koosneb erinevatest läbipaistmatutest võrgustikest ja suhetest, mis moodustuvad ühiskonnas (põllu)majandusliku sektori, valitsuse ning avaliku ja erasektori vahel. Sotsioloog Richard Twine (2012) on öelnud, et kompleksi osadeks on erinevad dimensioonid (majanduslik, kultuuriline, sotsiaalne), mis sisaldavad erinevaid praktikaid, tehnoloogiaid, identiteete ja arusaamu. Sellest lähtu- valt on loomade ekspluateerimine meie ühiskonnas tugevalt erinevatest sfääridest ja institutsioonidest läbi põimunud.
inStitutSiOnaalne vägivald
Margo DeMello on ühiskonnas loomadega toimuvat mõtestanud ka institutsionaalse vägivallana. Eri- nevus üksikute loomade väärkohtlemise juhtumite (nt mõni kassi piinamisjuhtum) ja suurtööstustes loomade kasutamise vahel seisneb selles, et üksikuid loomade väärkohtlemisi peetakse vägivallaks, kuid vähe sellest, et loomade massilist tapmist suurtööstuses ei seostata vägivallaga, on see lausa sot- siaalselt aktsepteeritud (DeMello, 2014). Enamasti seostatakse vägivalda ebaseadusliku käitumisega – loomade kasvatamine ja tapmine loomatööstustes on aga seaduslik praktika ja normatiivne tegevus. Kui osade loomade tapmine on ebaseaduslik, siis teiste loomade puhul on see legitiimne ning aktsep- teeritud, et mitte öelda lausa tähistatud (viidates loomsete toodete väga olulisele osakaalule enamiku inimeste tarbimisvalikutes).
92