Page 120 - Tallinn University

Tallinna Ülikooli üliõpilaste 2015/2016. õppeaasta PARIMAD TEADUSTÖÖD / Artiklite kogumik HARIDUSTEADUSED
noorteni ja oleks noortele kergelt kättesaadavad, tuleb jõuda keskkonda, kus noored veedavad suure osa oma ajast – nutitelefonidesse ja arvutitesse. Üheks vähe uuritud ressursiks on mobiilirakendused. Mobiilirakenduste kasutamine on nutitelefone omavate noorukite seas laialt levinud. äppe on kerge kasutada ja osa neist on tasuta kättesaadavad ning nende kasutamiseks ei ole vaja kodust lahkuda.
metOOdiKa
Magistritöös selgitati kasutajate kogemust nelja noortele suunatud mobiilirakenduse („ära tee!“, „Tee nii!“, „Deprest vabaks!“ ja „Une monitor“) testimisel fookusgrupi intervjuude kaudu nii siht- kui ka normgrupi noorukite seas.
Uurimistöö empiiriline ainestik on kogutud ja analüüsitud kvalitatiivse metoodikaga, selleks on ka- sutatud fenomenoloogilise uurimise põhimõtteid. Valimi moodustasid siht- ja normgrupi noored va- nuses 12−26 eluaastat. Andmete analüüsimisel kasutati temaatilist analüüsi, milleks loodi vajalikud kategooriad, mis sisaldasid olulisi tähendusüksuseid edastatuna kasutajate poolt. Uurimuse objektiks on valimi kogemus mobiilirakenduste kasutamisel. Viimane annab ka suuna vaimse tervise teenus- te planeerimisel noortele, mis on oluline lastekaitse ja sotsiaalpedagoogika valdkonnas, olles laste ja noorukite hääle esindajateks ja õiguste kaitsjaks.
KOKKuvõte
Nii siht- kui ka normgrupi hinnangul on vaimse tervise probleemidele suunatud mobiilirakendused noortepärased ja sisaldavad olulist teavet nii vaimse tervise probleemidega noorukitele kui ka nende lähedastele ja spetsialistidele. Rakenduste kasutamisel on oluline, et need on nii disaini kui ka nendes sisalduvate funktsioonide kaudu kasutajale meelepärased ning võimaldavad teostada eneseanalüüsi, samal ajal tagades teatava anonüümsuse, ennetamaks kõrvaliste isikute hinnanguid. Normgrupi sõnul on vajalik planeerida ka teavitustööd, et rakenduste kohta teadlikkust suurendada nii sihtgrupi kui ka spetsialistide ja lähedaste seas, kes puutuvad kokku vaimse tervise probleemiga noorukiga.
Arvestades mobiilitehnoloogia aasta-aastalt laienevat kasutajaskonda ja mobiilirakenduste populaar- sust, võib mobiilirakendusi pidada seni vähe uuritud valdkonnaks noortele suunatud teenuste planee- rimisel, mis toetaks noorukit vaimse tervise alase informatsiooni leidmisel ning suurendaks lähedaste ja kolmandate isikute teadlikkust probleemi olemusest ja võimalikest abikontaktidest. Uuringust sel- gus, et rakenduste kaudu on võimalik suurendada mõistmist ja saada teadmisi ja oskusi, toetamaks vaimse tervise probleemidega noorukeid. Analüüsimaks mobiilirakenduste tõhusust, on vajalik viia
120