Page 118 - Tallinn University

Tallinna Ülikooli üliõpilaste 2015/2016. õppeaasta PARIMAD TEADUSTÖÖD / Artiklite kogumik HARIDUSTEADUSED Rakendused töötati välja enamlevinud platvormide (android, iOS) baasil.
Seni puuduvad Eestis uuringud, mis käsitleksid vaimse tervise probleemide ennetamisele ja toimetu- lekule suunatud mobiilirakenduste kasutamise kogemust. Viimane on ka artikli aluseks oleva magist- ritöö uurimisprobleem. Töö uudsus ja aktuaalsus peitub selles, et antud teemal on ka mujal maailmas läbi viidud vähe uuringuid.
Uurimisprobleemi põhjal on sõnastatud järgmised uurimisküsimused:
– (1) milline on kasutajate (noorte) kogemus vaimse tervise probleemide ennetamisel ja nendega toimetulekule suunatud mobiilirakenduste kasutamisel?;
– (2) mida peavad kasutajad oluliseks mobiilirakenduste kasutamisel?;
– (3) millised tingimused tagavad mobiilirakenduste jätkusuutliku kasutamise?;
– (4) millised on võimalused mobiilirakenduste integreerimiseks vaimse tervise teenuste juurde?
teOOria
Nimetatud vaimse tervise probleemide (tahtlik enesevigastamine, suitsidaalne käitumine, kerge ja mõõdukas depressioon, unehäired) valik ei ole juhuslik. Depressioon ja suitsidaalne käitumine (nii enesetapukatsed kui ka enesevigastamine) on kaks peamist terviseprobleemi Euroopas (Lönnqvist, 2008). WHO andmetel on suitsiid teine juhtiv surma põhjus 15−29-aastaste isikute seas (WHO, 2014). Mitmed kliinilised uuringud noorukite seas on leidnud, et vähenenud unetundide arv on seotud emot- sionaalsete probleemidega nagu depressioon või ärevus, kuid lisaks ka enesevigastamise ja suitsiidi- mõtete esinemisega (Hegerl jt, 2013; Bo n jt, 2012; Sinnema jt, 2011, viidanud Arensman jt, 2015).
Depressioon on afektiivne häire, mida iseloomustab emotsionaalne, kognitiivne ja käitumuslik düs- funktsioneerimine (Beevers, 2005). Rahvusvahelises haiguste klassi katsioonis (RHK-10) on depres- siooni põhisümptomitena välja toodud alanenud meeleolu, huvi ja elurõõmu kadumine ning energia vähenemine, mis toob kaasa suurenenud väsimuse ja vähenenud aktiivsuse. Depressiooni puhul kir- jeldatakse kolme varianti: kerge, mõõdukas ja raske depressioon. Põhisümptomite kõrval eristatakse mitmeid lisasümptomeid nagu tähelepanu ja kontsentratsioonivõime alanemine ning alanenud ene- sehinnang ja eneseusaldus (kaasneva ärevusega või ilma). Samuti süü- ja väärtusetustunne (ka kerge vormi puhul) ning pessimistlik suhtumine tulevikku. Võib esineda ka huvi ja rahuldustunde kadumi- ne ning emotsionaalse reaktsiooni puudumine tavaliselt meeldivatele olukordadele ja sündmustele. (RHK-10)
Erinevaid vaimse tervise häireid esineb 10−20%-il noortel, kõige levinumad on depressioon ja ärevus (Roberts jt, 1998; Patel jt, 2007; WHO 2001; WHO 2005). Depressiooni levimuseks noorte hulgas on 11% ning alalävise depressiooni kui haiguseelse seisundi levimuseks 29%; ärevuse levimuseks on 6% ja alalävise ärevuse kui haiguseelse seisundi levimuseks 32% (Balazs, 2013).
Enesevigastamine on vabatahtlikult oma keha kudede otsene vigastamine, moonutamine ja valu te- kitamine ilma teadliku suitsiidi soovita (American Psychiatric Association, 2013). See on pikaajalise stressi äärmuslik väljund, emotsioonide väljendamise viis, pingete maandamise vorm. See on meele- heitlik püüd kontrollida seesmist hirmu, segadust, ümbritsevast keskkonnast pärit üle jõu käivat prob- leemi, mis võib tekitada tõsiseid, ka eluohtlikke tagajärgi ja võib kujuneda sõltuvuseks (Koolinoorte
118