Page 121 - Tallinn University

HARIDUSTEADUSED Tallinna Ülikooli üliõpilaste 2015/2016. õppeaasta PARIMAD TEADUSTÖÖD / Artiklite kogumik
läbi edasine uuring, mis käsitleks rakendusi pikemaajaliselt kasutavate noorukite hinnanguid mõju osas. Lisaks on vajalik vaimse tervise probleeme käsitlevate mobiilirakenduste kohta informatsiooni levitamiseks kaasata noortega tegelevaid spetsialiste (sh lastekaitse- ja sotsiaaltöötajaid), kes jagavad teavet rakenduste kohta nii sihtgrupile kui ka nende lähedastele ja teistele spetsialistidele teadlikkuse tõstmiseks.
järelduSed
– vaimse tervise probleeme käsitlevate mobiilirakenduste juures on oluline teatav anonüümsus, mis ei tõmba tähelepanu selle kasutajale.
– mobiilirakenduste loomise juures on oluline võtta arvesse sihtgrupi tähelepanekuid disaini- ja värvieelistuste osas ning võimalusel kasutajatel ise osaleda disainiprotsessis.
– rakenduste kasutajatele atraktiivseks muutmisel on oluline, et kasutaja tajub teatavaid privileege korduvkasutamisel ning saab enese tervise kohta tagasisidet rakenduses sisalduvate funktsioonide kaudu.
– mobiilirakendustes sisalduv teave on oluline vaimse tervise alase kirjaoskuse ja teadlikkuse suurendamiseks nii nooruki lähedastele kui ka kolmandatele isikutele. viimane on vajalik ka vaimse tervise probleemide korral abi saamise normaliseerimiseks ning stigma vähendamiseks.
– usaldusväärsete abikontaktide loetelu on vajalik, kuna internetist on teabe leidmine kiirelt tihti raskendatud ärevusseisundi korral. lisaks ei pruugita leida kohe õigeid abikontakte.
– rakendused sisaldavad eneseabi teostamiseks vajalikku informatsiooni, mille kaudu on võimalik kasutajatel saada suunised käitumisvalikute tegemiseks vaimse tervise probleemide ennetamisel. rakenduste kasutamine ei sõltu kasutajate asukohast, mistõttu on oluline ressurss vaimse tervise teenuste arendamisel noorukite hulgas.
KaSutatud KirjanduS
American Psychiatric Association. (2013). Diagnostic and statistical manual of mental disorders: Fi h edition (DSM-5). Arlington, VA: American Psychiatric Publishing.
Arensman, E., Koburger, N., Larkin, C., Karwig, G., Co ey, C., Maxwell. M., Harris, F., Rummel-Klu- ge, C., van Audenhove, C., Sisask, M., Alexandrova-Karamanova, A., Perez, V., Purebl, G., Cebria, A., Palao, D., Costa, S., Mark, L., Tóth, M. D., Gecheva, M., Ibelshäuser, A., Gusmão, R., Hegerl, U. (2015). Depression Awareness and Self-Management rough the Internet: Protocol for an Internationally Stan- dardized Approach. Aug 6; 4(3): e99. DOI: 10.2196/resprot.4358.
Balazs, J. (2013). Suicide prevention and media in Hungary. European Psychiatry Volume 28, Supple- ment 1, Page 1. .
Beevers, C. G. (2005). Cognitive vulnerability to depression: a dual process model. Clinical Psychology Review, 25(7), 975–1002. DOI: 10.1016/j.cpr.2005.03.003
Brent, D. A., Baugher, M., Bridge, J., Chen, T., Chiappetta, L. (1999). Age- and Sex-Related Risk Factors for Adolescent Suicide. J Am Acad Child Adolesc Psychiatry. Dec; 38(12): 1497-505. DOI: 10.1097/00004583-199912000-00010.
121