Page 84 - Parimad teadustööd 2013/2014

TALLINNA ÜLIKOOLI ÜLIÕPILASTE 2013/2014. ÕPPEAASTA PARIMAD TEADUSTÖÖD / ARTIKLITE KOgUMIK SOTSIAALTEADUSED
naiste heaolu (nt eluga rahulolu)? Kas vanemate naiste isiklik kiindumusstiil (nt emotsionaalne lähedus täiskasvanud tütrega) mõjutab nende eluga rahulolu? (Artikkel IV)
Euroopa teaduspoliitika on soodustanud võrdleva vananemise alast teadustööd ja teadusprojektides on kogutud andmebaasid, mis võimaldavad võrrelda riike, ühiskondi ja kultuure (Tesch-Römerile, Kond- ratowitz 2006). Artiklis I kasutati Euroopa Komisjoni rahastatud projekti „European Alliance against depression” (EAAd) 16 osaleva Euroopa riigi andmebaasi, et välja selgitada suitsidaalsuse soo- ja va- nusepõhiseid erinevusi suitsiidimeetodi valikul ja vastavalt tulemusele keskenduti preventsiooni võima- lustele tahtliku uimastite üledoosi puhul. Väitekirja artiklid II ja III koostati, tuginedes WHO Euroopa suremuse andmebaasile (European Mortality database, EMdB), Euroopa Sotsiaaluuringu andmebaasile (European Social Survey, ESS) ja Eurostati andmetele. Võrdlevate vananemise uuringute eesmärgiks on samuti kirjeldada ja selgitada erinevusi ning sarnasusi eri kultuurides ja ühiskondades elavate vananeva- te ja vanade inimeste mõtlemises, emotsioonides ja käitumises (Tesch-Römer, Kondratowitz, 2006). See- tõttu kasutati artiklis IV üksikisiku tasandil andmeid uuringust „Value of Children” (VOC), et analüüsida seoseid eakate emade ja täiskasvanud tütarde suhte kvaliteedi, nende kiindumusstiilide ja eluga rahulolu vahel Eestis, Saksamaal, Venemaal ja Hiinas.
Tulemused
doktoritöö tugines neljale artiklile. Artiklis I kirjeldatakse tahtliku uimastite üledoosi kui suitsiidimee- todi levimust Euroopas vanusest lähtuvalt ja tuuakse esile ennetuse võimalusi. Vanemaealiste hulgas ka- sutatakse üledoosi enesetapu meetodina sageli, seega tuleks tähelepanu pöörata ravimite hoolikale ja asjakohasele väljakirjutamisele arstide poolt, nende pakendite vormile ja suurusele ning nende muretse- misele ja säilitamisele kodudes.
Lisaks rahvatervise poliitikale, mis keskendub enesetappude individuaalsete riskitegurite ennetami- sele, tuleb tähelepanu pöörata ka eakate elukvaliteeti ja heaolu mõjutavatele teguritele, sh poliitikale. Artiklid II ja III keskendusid sotsiaalsetele teguritele, mis on seotud suitsiidide määra ja vanemaealiste heaoluga Euroopas. Artikli II peamised tulemused näitasid ühiskonna hoiakuid vanemaealiste suhtes: hinnang vanemaealistele kui kõrgema staatusega ja kõrgemate moraalsete normidega inimestele, nä- hes neid sõbralikena ning vaadates neid imetlusega, on pöördvõrdelises korrelatsioonis vanemaealiste suitsiidisuremusega. Artikli II tulemused näitasid samuti, et suitsiidisuremus oli madalam riikides, kus vanemaealistel on võimalik kauem jätkata tööalast tegevust. See kinnitas, et töökohad on vanemaealiste jaoks olulised mitte ainult lisasissetuleku võimaldamiseks, vaid samuti selleks, et tagada neile aktiivne eluviis, mis on väga oluline nende psühholoogilise heaolu jaoks. Artiklis III ilmnes, et sotsiaalne kaitse ja sotsiaalne toetus, peegeldades sotsiaalse turvalisuse taset ühiskonnas, on positiivses korrelatsioonis sub- jektiivse heaolu indikaatoritega. Seega võib järeldada, et heaoluriigid kujundavad konteksti ja avaldavad mõju vanemaealiste subjektiivsele heaolule, mis võib maandada suitsiidiriski. Kõrgem sotsiaalse toetuse tase suurendab sotsiaalset kaasatust ja võimaldab vanematel inimestel säilitada nii endale kui ühiskonna- le kasulikke rolle ka hilisemas eas.
Artikkel IV uuris seost peresidemete ja vanemate inimeste heaolu vahel. Ilmnes positiivne seos pere- liikmete heade suhete ja eakate eluga rahulolu vahel. Artikli IV peamised tulemused näitasid, et mõne- des riikides, nt Eestis ja Hiinas, oli positiivne seos vanemaealiste emade lähedusest ettekujutuse ja eluga rahulolu vahel. See tähendab, et mida rohkem vanemaealised emad jagavad oma tundeid ja mõtteid täiskasvanud tütardega (kiindumisstiil), seda kõrgem on neil eluga rahulolu. See on kooskõlas Ryan ja deci (2001) järeldusega, et inimestel, kellel on rohkem lähedasi või kvaliteetsemaid suhteid, tunnevad suuremat heaolu.
84