Page 37 - TLÜ ajakiri

TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 3 / KEVAD 2013
ESSEE 35
Kuid ka linnas elavatel inimestel on soov olla loodusega kontaktis ja elada ümbritsetuna puhtast keskkonnast. Selliste võimaluste loo- mine on linna võimuses, ning selle propagee- rimiseks on ellu kutsutud Euroopa rohelise pealinna idee. Rohelise linna kujundamisel räägitakse küllalt palju prügimajandamisest, transpordist, haljastusest. Loomulikult on vaja ka need küsimused mõistlikult lahendada. Kuid kas linn on siis kohe roheline, kui kogu prügi on sorteeritud?
Rohelise linna ja ühiskonna moodustavad eel- kõige inimesed ja nende suhtumine. Inimeste käitumismustrite uurimise ja kujundamisega tegelevad haridus- ja teadusasutused, linnal endal polegi otseselt selles palju võimalusi osa- leda. Küll saab linn luua ja kujundada niisu- guse sotsiaalse keskkonna, mis toetab inimeste käitumismustrite muutumist.
Mida teha?
Arvamuste ja soovide paljusus on kindlasti rikastav, kuigi väljakutseterohke. Siiski võime eelduseks võtta, et kõik Tallinna elanikud taha- vad elada kaunis ja turvalises keskkonnas. Mida see täpsemalt igaühe jaoks tähendab? Mis on need asjad, mis peavad saama tehtud, et saaksime öelda: nüüd elame rohelises linnas!
Vastuseks tuleb leida ühisosa elanike huvidest. See võib tunduda raske ülesandena, kuid pole siiski mitte võimatu. On olemas üks kindel ühisosa ja selleks on meie lapsed. Iga lapse- vanema südamesoov on pakkuda järglasele võimalikult turvalist ja arengut toetavat kesk- konda. Kui me suudame luua sellise linnakesk- konna, mis toetab lapse igakülgset arengut, pakub võimalust aktiivseks liikumiseks värs- kes õhus ja sagedast kontakti elusloodusega, siis oleme saavutanud rohelise linna eesmärgi. Lapsekeskne linn on roheline.
Turvalise linnakeskkonna loomisele on iga lapsevanem nõus kaasa lööma. Kogu linna tervikuna oma kodukohana ette kujutada on
küllalt keeruline. Seevastu seondub kogukond märksa rohkem väiksema üksusega. Sellisteks on Tallinnas linnaosades asuvad asumid. Ideaa- lilähedasteks kogukonnatüüpideks on näiteks Kalamaja, Uus-Maailm, Kadriorg – neis piir- kondades elavad inimesed on asunud organi- seeruma ja soovivad selgelt oma elukeskkonna kujundamisel kaasa lüüa. Just selliste kogukon- dadetekettuleblinnaltoetada!
Loomulike piiridega ja laste kasvamist toe- tava keskkonnaga asumites lahenevad kõige paremini ka muud institutsionaalsed vajadu- sed, nagu koolid, lasteaiad, perearstikeskused, huvialakohad, pargid, mänguväljakud. Väike- sed kogukonnad on linnakesksele juhtimisapa- raadile tublid sotsiaalsed partnerid. Siit jõua- megi kaasamiseni. Rohelise ühiskonna oluline pärisosa ja tunnus on kaasav juhtimine. Sellest on palju räägitud, kuid vähe saavutatud.
Linna ja riigi kodanikuna ei tahaks vast kee- gi olla vaid hääl valimiskastis ja number sta- tistikas. Me kõik tahame, et meie arvamust kuuldaks ja sellega arvestataks. Viimase aasta jooksul toimunud sündmused on näited sel- lest, et aktiivne elanikkond ei rahuldu näiliku kaasamisega läbi “rahvahääletuste”, valijatega sõlmitud “lepete” ega poliitikaga, mida viivad ellu poliitikud, keda rahva arvamus enam ei huvita. Siiski on meil õigus ja kohustus aktiiv- selt oma elu kujundamises osaleda.
Et mitte jääda abstraktseks, pakun välja mõned praktilised lahendused linna rohelise- maks muutmiseks.
Logistika korda
Üks püsiv eesmärk, millega linn tegeleb, on suurendada tänavate läbilaskevõimet. See on
“ Linna ja riigi kodanikuna ei taha ” keegi olla vaid hääl valimiskastis.