Page 38 - TLÜ ajakiri

36 ESSEE
TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 3 / KEVAD 2013
lootusetu võitlus. Ükskõik kui kiiresti tänavaid laiendada, jäävad ummikud alles. Linna üles- andeks peaks olema lahendada ja rahuldada inimeste logistilisi vajadusi. Kõigepealt tuleb vähendada elanikkonna igapäevast transpor- divajadust. See tähendab targemaid planee- ringuid. Järgmiseks etapiks on autosid välis- tavate transpordilahenduste eelisarendamine. Ühistranspordi eelisarendamisega Tallinnas tegeletakse, veel tuleb jälgida, kuidas kattuvad ühistranspordiliinid elanikkonna transpordi- vajadusega.
Fookus kergliiklusel
Teine transpordiliik, millele tuleb anda selge eelisseisund ja arendamine ennaktempos, on kergliiklus. Mullusest maikuust võib välja tuua äärmiselt põneva ja kasuliku aktsiooni, mille jooksul kaardistati jalgrattateed. Osalesin sel- les minagi. Kuna aktsioonis oli ka väike võist- lusmoment rattasõidukilomeetrite kogumisel, siis avastasin üllatusega, kui väike on Tallinn tegelikult. Paraku selgus peagi, et linn on väga rattavaenulik.
Ma pole kohanud ühtegi ülekäiku, kus ülemi- nek kõnniteelt autoteele on sujuv. Pangem end lapsevankriga või ratastoolis liikleja või kas või koolieelikust põngerja olukorda, kellele on iga teeületus kipaka kõnnitee tõttu korralik katsu- mus. Võiks kaaluda asumite õuealadeks kuulu- tamist koos vastava kiiruspiiranguga.
Ei tossavale sigaretile
Aastate eest keelati suitsetamine toitlustusasu- tustes ja avalikes siseruumides. Millegipärast on see endiselt lubatud linnatänavatel, kuigi alkoholi ju avalikus kohas tarbida ei tohi. Miks nii?
Maailmas on palju linnatänavaid, kus on kee- latud suitsetada. Suitsuving avalikus kohas on möödakäijale ebameeldiv ja isegi ohtlik. Mõel- gem vaid, suitsetaja sõrmede vahel tossav siga- ret asub väikelapse pea kõrgusel ehk soodustab märkamatult noore organismi passiivset saas- tamist.
Suitsev koni ei sobi kuidagi kokku rohelise lin- na kuvandiga. Suitsetamist ise ei saa küll kee- lustada. Küll aga saab linn määrata kohad, kus suitsetamine on lubatud: teatud kaugusel laste- asutustest, eemal kõnniteedest, peatustest jne. Selline kord kehtib näiteks Tokios. Miks mitte Tallinnas?
Need on vaid mõned näited, kuidas keskkon- nasõbralikumat käitumist pooldav linnavalit- sus saab ilma oluliselt ressursse panustamata meie kodulinna rohelisemaks muuta. Kesk- konnaprobleemidega tegelemine pole mitte loodusteadlaste ülesanne, vaid kuulub täpselt samuti sotsiaal- ja humanitaarteaduste vald- konda. Keskkonnal pole probleeme, küll aga esineb neid inimkonnal. Loodusteadlased või- vad küll selgitada nähtusi meid ümbritsevas keskkonnas, kuid kuidas nendega toime tulla, on puhtalt ühiskonna otsus.
Kui linna juhtimine soodustab kodukohast lähtuvate väikeste asumite teket, siis saab kohalik inimene seeläbi rohkem sõnaõigust. Sisuliselt on tegu ringiga, sest suurem sõna- õigus tähendab jällegi suuremat mõju kohalike kitsaskohtade vähendamisel. Kalamaja elani- kuna näiteks ei tunne ma erilist muret selle üle, mis Nõmmel toimub, ning seda polegi vaja, kui seal omakorda asub järgmine tugev kogukond, kes oma ettevõtmiste eest selgel häälel üles astub.
Niisiis julgustan inimesi rohkem tegutsema ja mitte pöörama pead kõrvale, kui linnavalitsus tutvustab kodukoha lähedal uut detailplanee- ringut. Ärgem leppigem vaid osalusega, mida poliitikud teile pakuvad. Küsigem endale vaja- likke küsimusi ise ja leidkem koos vastuseid.
“ Mõelgem, suitsetaja sõrmede va- ” hel tossav sigaret asub väikelapse pea kõrgusel.