Page 31 - TLÜ ajakiri

TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 3 / KEVAD 2013
VÄITEKIRI 29
Alkoholi salavedu soodustas ka see, et Soome võimud, soovides vähendada kaasmaalaste vii- najoomist, lühendasid pidevalt ajavahemikku, kui Soomes oli lubatud põletada kodu tarbeks viina. Kui 19. sajandi algul võis oma kodus enda jaoks viina keeta kaheksa kuu jooksul aastas, siis 1850. aastate teisel poolel lühenes see periood pooleteise kuuni. Selle tulemusena tekkinud alkoholipuudust asusidki Eesti talu- pojad vähendama.
Soome ajalehtedes väideti, et 11 miljonist kan- nust viinast, mida Soomes igal aastal tarbiti, toimetati 4 700 000 kannu salaja Eestist. Kui arvestada, et üks kann võrdus 2,6 liitriga, siis tuleb välja, et rohkem kui 28,5 miljonist liit- rist saabus 12 miljonit liitrit salakaubana Eesti rannikult. Nendesse arvudesse tuleb suhtuda küll kriitiliselt, kuid need korduvad mitmes väljaandes.
Seda tõsiasja, et Eestist salaja sisse toodud viin vallutas pärast Krimmi sõda olulise osa Soome alkoholiturust, tõestab muu hulgas ka see, et soomlastel tekkis Eesti viina jaoks eriline nimi: Viron Jussi ehk Eesti Juss. Soome naised olevat aga alatasa öelnud, et “viinast on suur puudus, kui see Eesti Juss üle mere ei pääse”. Mõnes Soome kohas on kõrtse nimetatud Viron Jussin mökki ehk Eesti Jussi tare.
Arusaadavalt üritasid võimud võidelda sellise salakaubanduse vastu. Muu hulgas seati sisse uusi reegleid, mis puudutasid viina vedu Eesti- maa kubermangu piires, et piirata selle ebasea- duslikku toimetamist Soome lahe põhjaranni- kule.
Viina salavedu pidid vahetult takistama ranna- vahid, keda rahvasuus nimetati randrüütliteks või tongriteks, ja tolliametnikud, kuid nende jaoks muutus võitlus kontrabandistidega üsna vaevanõudvaks ja mõnikord ka ohtlikuks kohustuseks. Põhjuseks oli siin mitte ainult salakaubanduse järsk suurenemine pärast Krimmi sõda, vaid ka see, et lisaks tavapäras-
tele konterbandi harrastajatele ilmusid merele sisuliselt professionaalsed salakaubavedajad, kes tegelesid sellega pidevalt, olid relvastatud ja võisid kohtumisel piirivalvuritele vastupanu osutada.
Eesti viina Soome-suunalise salaveo tormiline areng pärast Krimmi sõda jäi üsna lühiajali- seks, alates 1860. aastate keskpaigast hakkas see vaibuma. Peamiseks põhjuseks oli 1863. aastal jõustunud tsaari ukaas, millega seati sisse viina- aktsiis ja patendimaks. Viinaaktsiisiga koormati alkohoolsed joogid, patendimaksu pidid aga maksma alkoholitootjad ja alkoholiga kauple- jad. Balti kubermangudest pärit viin muutus tunduvalt kallimaks kui Soomes toodetav alko- hol.
Kuna salavedu Eestist Soome muutus ebasood- saks, hakkas suurvürstiriiki saabuma alkohol Saksamaalt, täpsemini Preisimaalt. Nii lõppes üks etapp Eesti ja Soome salakaubanduse aja- loos, seda võib nimetada 1920.–1930. aastate piirituse salaveobuumi eelmänguks. Salakau- baveoga suutsid paljud Eesti rannaelanikud teenida märgatavaid summasid ja selle rahaga ehitati ka uusi laevu. Seega andis salakaubandus omamoodi tõuke Eesti merenduse arengule 19. sajandi lõpus.
» Veebruari keskel kaitses TLÜ Ajaloo Ins- tituudi doktorant Einar Värä doktoritöö “Kaubandussidemed Soome suurvürstiriigi ja Eesti alade vahel aastail 1809–1865”.
“Eesti viina Soome-suunalise” salaveo tormiline areng pärast Krimmi sõda jäi lühiajaliseks.