Page 30 - TLÜ ajakiri

28 VÄITEKIRI TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 3 / KEVAD 2013
VIINA SALAVEOST EESTIST SOOME
PÄRAST KRIMMI SÕDA
Einar Värä
Eestlaste Soome-suunaline salaviinavedu kahe maailmasõja vahelisel ajal on teada-tuntud tõsi- asi. Selle kohta on 2010. aastal ilmunud Raimo ja Risto Pullati väga põhjalik uurimus. Vähem teatakse aga sellest, et 1920.–1930. aastate alko- holi konterbant polnud üldsegi ennenägematu. Sarnane asi oli toimunud juba 19. sajandi teisel poolel pärast Krimmi sõja (1853–1856) lõppu.
19. sajandil kuulusid Eesti ja Soome Vene keis- ririigi koosseisu ja Krimmi sõja aastail blokee- ris Briti–Prantsuse sõjalaevastik Vene impee- riumi Läänemere sadamaid, et takistada nii Vene sõjalaevastiku tegevust kui ka Venemaa siinset merekaubandust. See omakorda tekitas Eestis ja Soomes esmatarbekaupade puudust.
Kuna soomlased loobusid sõja ajal meresõitu- dest peaaegu täielikult, alustasid Eesti talupo- jad salareise põhjanaabrite juurde, et vahetada vilja soola vastu.
Pärast sõja lõppu eestlaste salareisid ei katke- nud, kuid peamiseks salakaubaks muutus nüüd kohapeal toodetud viin, mille sissevedu Soome oli keelatud. Niisugune salakaubandus eksis- teeris ka enne Krimmi sõda, kuid sõjajärgsetel aastatel kujunes see üsna muljet avaldavaks. Vaatamata sellele, et aeg-ajalt võeti salavedajaid kinni, nende kaup konfiskeeriti ning nad ise said trahvi, ei teinud see salaärile lõppu.