4. Kognitiivset stiili aktsepteeriv areng

Holistiline-serialist õpistiilide teooria (Gordon Pask 1976) järgi tuleb õpetamisel lähtuda sellest, kuidas õpetatavad ümbritsevat tajuvad ja sellele reageerivad. Õpistiili saab defineerida kui indiviidi eelistatumat meetodit info töötlemiseks, omastamiseks, süstematiseerimiseks ja meenutamiseks. Holistilise õpistiili korral tajutakse ümbritsevat terviklikust seisukohast ning sellele järgnevalt hakatakse keskenduma osadele, mis terviku moodustavad. Vastandina holistilisele õpistiilile kasutab serialist järjestikust lähenemist, mille korral jõutakse kogu terviku mõistmiseni samm-sammult terviku erinevate külgede teadvustamise kaudu. Juba aastal 1909 toob Betts paralleeli informatsiooni visualiseerimise ja inimese kognitiivse stiili vahel. Gordon Allport seostab kognitiivse stiili inimese taju, mälu, mõtlemise ja probleemi lahendamise viisidega (Allport, 1937). Seega, soovides õpetatavate õpistiili individuaalsetest erinevustest tulenevat efektiivsemat oskuste ja teadmiste edasiandmist, tuleb lähtuda inimese kognitiivsest stiilist, mida käsitletakse vaimsete võimete ja isiksuseomaduste kõrval veel ühe inimeste kognitiivset erinevust põhjustava näitajana. Individuaalne lähenemine kognitiivse stiili aspektist tähendab, et arvestada tuleb indiviidi infotöötlemise bipolaarsete tunnusjoontega, mida iseloomustab väljast sõltuv ja sõltumatu kognitiivse stiili teooria.