2.3. Erinevused kaaslastega suhtlemisel
Väljast sõltumatu |
Väljast sõltuv |
Vajadus teadvustada ennast grupist erineva isiksusena |
Vajadus leida grupp ja siis ennast seostada selle grupi kui terviku osana |
Identiteet ja sotsiaalne roll on suures osas ise määratletud |
Identiteedi ja sotsiaalse rolli kujunemine tuleneb grupile orienteeritusest |
Kalduvus olla veendunud oma arusaamade “absoluutsuses” |
Teiste käitumisele orienteeritud, pidevalt jälgib nende meelemuutust, tundlik vihjetele |
Vajadus kaaslaste järele on mõõdukas |
Vajadus kaaslaste järele on suur |
Teiste inimeste arvamuse mõju on enesehinnangule mõõdukas |
Teiste inimeste arvamuse mõju on enesehinnangule suur |
Alluvad välisele mõjutamisele raskelt |
Alluvad kergesti välisele mõjutamisele |
Suhtlemises kaaslastega analüütiline, detaile tähtsustav, tugineb enda arvamusele ning pidev oma hüpoteesidele tõestuse otsimine |
Vähene verbaalne suhtleja |
Konkurentsile orienteeritud |
Koostööle orienteeritud |
Väiksema empaatia võimega |
Rohkem empaatilisemad |
See, kuidas keegi interpreteerib toodud väljast sõltuv/sõltumatu kognitiivse stiili mudelite erinevusi ja sellele vastavalt otsustab õppeprotsessi efektiivsemaks muuta, sõltub konkreetsest valdkonnast ja õpetaja loovusest ja teadmistest konkreetses valdkonnas. Vaadeldes kehalise aktiivsuse ja motoorsete oskuste omandamisega seotud tegevusi, annab kognitiivse stiiliga arvestamise vajalikkuse olemuse üldjoontes ja lihtsustatud kujul edasi järgmine igale noortespordiga kokkupuutunud inimesele tuntud olukord. Kui lapsed pannakse mingit pallimängu mängima, siis üldjuhul ühed tegutsevad aktiivselt ja teised seisavad pelglikult kõrval. Samal ajal, kui treener või õpetaja hakkab vastava pallimängu tehnilisi elemente õpetama, siis ühed õpilased teevad hoolega kaasa, teised aga tunnevad igavust. Need, kes viimasel juhul igavust tunnevad, aga aktiivselt mängida tahavad, on väljast sõltuva stiiliga õpilased ja need, kes alguses pallimängu ajal kõrvale hoiavad, aga tehniliste elementide õpetamise ajal hoolega kaasa teevad, on väljast sõltumatu kognitivse stiiliga.
Seega, peamine põhjus nii kehaliselt aktiivse eluviisi kui ka sportlaskarjääri kujunemisel kognitiivse stiili kontekstist vaadatuna ei ole seotud mitte tegevuse meeldimise või mittemeeldimisega, vaid tõsiasja arvestamisega, mille järgi osalemise aktiivsus on seotud õpetaja õpetamisstiili ja õpilase kognitiivse stiili vahelise sobivuse või mittesobivusega.