Liikumiskiiruste taju teooria

1.4. Liikumise ja liikumatuse mittenägemine

Liikumiskiiruse taju võib olla ka häiritud või puududa täielikult. Sellist tajuhäiret nimetatakse liikumisagnoosiaks. Eelnevale vastupidiseid näiteid võib tuua liikumiskiiruste taju kohta loomariigist, kus mõnede liikide puhul ei tajuta liikumatust.

Müncheni Max Planck`i Psühhiaatria Instituudi neuropsühholoogi Josef Zihl`i poolt on kirjeldatud juhtumit, kus inimene jäi pärast ajurabandust “pimedaks liikumise suhtes” (Zihl, von Cramon, Mai, 1983). Nimetatud asutuse patsient Gisela Leibold näeb filmi kaadrite kaupa ja inimesi ühes või teises kohas, kuid mitte liikumas. Vedelikke valades tundub talle, nagu oleks need külmunud sarnaselt jäätunud kosega. Sõites näiteks eskalaatoriga valdab teda hirm kuhugi kukkuda või siis püüdes teed ületada osutub see talle ilma abiliseta peaaegu võimatuks, sest autod tunduvad olevat tee ületamist alustades ja neid vaadates üsna kaugel, kuid juba järgmisel hetkel näeb ta neid enda juures.

Vastupidiselt eeltoodud näitele, kus inimene ei suuda tajuda liikumist, on loomariigist teada, et konnad ja mõned teised alamselgroogsed ei taju “liikumatust”. See tähendab, et nad näevad ainult objekte, mis liiguvad. Katsed on näidanud, et katsealune konn võib nälgida surnuks, kuigi ta nägemisulatusse on pandud toiduks talle tavaliselt hästi maitsev kärbes, ainult liikumatus asendis.