Juhend arteriaalse vererõhu mõõtmiseks erinevates füsioloogilistes seisundites
Arteriaalse vererõhu määramine rahuolekus.
Sfügmomanomeetri kummimansett asetatakse ümber vasaku käe õlavarre. Stetoskoobi ots asetatakse kubitaalarteri kohal tihedalt vastu nahka. Kummimanseti väljalaskeventiil suletakse ja balloonpumba abil tõstetakse mansetisisene rõhk 20-40 mm/Hg võrra kõrgemale oletatava maksimaalse vererõhu tasemest. Seejärel langetatakse aeglaselt mansetisisest rõhku avades balloni küljes olevat ventiili. Rõhu langemise ajal kuulatakse südame rütmile vastavate toonide ilmumist kubitaalarteris. Hetkel kui toonid ilmuvad, tuleb lugeda manomeetri näit, mis vastab süstoolse vererõhu näidule. Rõhu edasisel langemisel mansetis muutuvad toonid teatud rõhu nivooni tugevamaks, seejärel hakkab toonide tugevus kiiremini langema kuni täieliku kadumiseni. Toonide kadumisel lugeda manomeetri näit, mis vastab diastoolsele vererõhu näidule arteris. Määramist korratakse 2-3 korda. Tulemused kantakse tabelisse. (Vaata joonist). Seejärel korratakse mõõtmist paremalt käelt.
Tulemused
|
|
Vasak käsi |
Parem käsi |
||
|
RR max |
RR min |
RR max |
RR min |
|
|
Rahuolekus |
|
|
|
|
Järeldused
Hinda vererõhu näitajaid . Võrdle vasakult ja paremalt käelt mõõdetud näite. Kui esineb erinevusi, siis püüa selgitada, miks see nii on.
Arteriaalse vererõhu määramine peale kehalist tööd
Katsealune sooritab 2 minuti jooksul paigaljooksu 160-180 sammu minutis. Vererõhu näitajad mõõdetakse kohe pärast koormuse lõppu ja 3-5 taastumisminutil. Tulemused märgitakse tabelisse.
Tulemused
|
|
maksimaalne (süstoolne) rõhk mmHg |
minimaalne(diastoolne) rõhk mmHg |
|
Rahuolekus |
|
|
|
Peale koormust |
|
|
|
2 taastumisminut |
|
|
|
3 taastumisminut |
|
|
|
4 taastumisminut |
|
|
|
5 taastumisminut |
|
|
Järeldused:
Jälgi vererõhu näitajate muutusi peale kehalise töö sooritamist ja taastumisperioodil ning püüa selgitada, millised muutused toimuvad südame veresoonkonna talitluses.