Üleminekul lamavast asendist püstiasendisse toimuvad hüdrostaatilise rõhu muutused ja veremahu ümberjaotumine organismis. Lühikese aja jooksul valgub rindkeresisestest veresoontest jala veresoontesse suur hulk verd. Selle tulemusena väheneb ajutiselt venoosne juurdevool, tsentraalne veenirõhk, südame löögimaht ja süstoolne vererõhk. Neid muutusi hakkavad kohe aktiivselt tasakaalustama aktiivsed kohanemisprotsessid, kuhu kuuluvad ka südame löögisageduse- ja üldise perifeerse vastupanu suurenemine, mis viib arteriaalse vererõhu näitajad tagasi lähtetaseme piiridesse.

Mõnedel inimestel (sageli madala vererõhu näitude korral) ei piisa nimetatud kohanemisprotsessidest vereringe funktsioonide säilitamiseks, mille tulemusel vererõhk ei taastu ning tekib aju verevarustuse häire, mis avaldub peapööritustundes või isegi teadvuse kaos.

Vereringe regulatsiooni uurimiseks asendimuutuse korral kasutatakse ortostaatilist koormuskatset , mille käigus mõõdetakse kindlate ajavahemike järel pulsisagedust ja vererõhu näitajaid lamamisel ja seismisel.

Sportlaste uuringutes on enamlevinud pulsisageduse mõõtmine lamavast asendist püstitõusmisel ühe minuti möödudes. Kõige parem on testi sooritada hommikul ärgates. Pulsisageduse dünaamika vähenemine iseloomustab treenituse paranemist, ebarahuldav tulemus aga viitab liigsele koormusele, väsimusele või ületreenituse algusele (vt. Tabel)