See, mida uurija otsustab lõplikkusse uurimisraporti teksti sisse võtta ja mida välja jätta, omab väga suurt mõju sellele, kuidas uurimistulemusi lugejate poolt mõistetakse ja tõlgendatakse. Välja võib tuua järgnevad olulised küsimused, mille esitamine uurija poolt endale uurimisraporti lõppvariandi kirjutamisel esitada tuleks:

• Kui palju informatsiooni peab lisama teksti uurimuses aluseks olnud teooriast?
• Kui palju või kas üldse peab kirjutama metodoloogilistest raskustest, isiklikest kahtlustest ja kõhklustest, mis uurimisprotsessis esile kerkisid?
• Kas peab sisse kirjutama uurimuse esialgse probleemiasetuse ja selle muutuvad vormid, mis uurimisprotsessis esile kerkisid?
• Kui palju taustainformatsiooni selle kohta, mis määras uurimisteema, uurimisvälja, juhtumite ja informantide valiku, peab teksti sisse kirjutama?
• Kui palju peab lugeja tulemuste mõistmise jaoks teada saama uurimisprotsessi käigust?
• Kui palju peab uurija enda isikust ja seisukohtadest teksti kirjutama, mis aitaks välja tuua võimalikke uurija eelarvamusi ja -oletusi (sugu, vanus, põhiline uurimisvaldkond, eelistatumad teooriad, sotsiaalne taust)?
• Kuidas kindlustada, et lõppraport on huvipakkuv teadusliku usaldusväärsust kahandamata?
• Kuidas suudetakse ausalt, õiglaselt ja täpselt edastada uurimistulemusi etteantud mahu piirides (ajakirja artikkel, monograafia)?
• Kas representatsioonid uurijast ja uuritavatest on õiglased? Kas on selge, et need on üksnes uurija representatsioonid, mitte ei ole esitatud neid täpsete faktiliste tõenditena?