Vaatluse tulemusel sünnib parimal juhul „tihe kirjeldus" (ingl thick description), mida Clifford Geertz (2007) pidas etnograafia otsutavaks komponendiks. Tihe kirjeldus on sügav, võimalikult ehe, rikas ja üksikasjalik kirjeldus uuritavast nähtusest või objektist.

Tihe kirjeldus vastandub kokkuvõttele, standardiseerimisele, üldistamisele või muutjate määratlemisele. Viieminutiline vaadeldava sündmuse aja, koha, inimeste, tegevuste, konteksti ja kultuuri tihe kirjeldus võib toota kümneid lehekülgi vaatlusmärkmeid. See annab pildi grupi/kogukonna või objekti igapäevaelust ning tõstab esile uuritavale objektile enesestmõistetavaid asju, mis võivad olla teistele võõrad ja uued. Kirjelduses peab olema "kuulda" informantide hääl, kes muul viisil jääksid tähelepanuta. Eesmärgiks on tuua esile rohujuuretasandile omane tavapärasus ja mitmekesisus. Tihe kirjeldus on enam kui inimese tegevuse kirjeldus. See läheb kaugemale pelgast faktist ja pinnalisest väliskujust, esitades sotsiaalsete suhete detailid, konteksti, emotsioonid, võrgustiku ning toob esile emotsionaalsuse ja enesekohased tunded. See lisab kogemusele ajaloo, näitab, milline on kogemuste või sündmuste tähendus kõnealuste jaoks, toob kuuldavale inimeste hääli, tundeid, tegusid ja tähendusi.