tarkus - tänulikkus
| Tarkus - wisdom |
Teadvustatud ja teadvustamata teadmise, teadmuse kogum, sisaldab enamuses määratlustes ka moraalset, eetilist dimensiooni. |
| Teadmine - knowledge |
Teadmine kõige üldisemalt – see on tähenduslikult korrastatud andmed, teave, mis on viljakas, produktiivses kasutuses, sisaldab nii sisu kui selle loomise protsessi. Ka: tõestatud end õigustanud uskumus. Teadmine laias tähenduses ehk teadmus - sisaldab eneses nii teadmise abstraktset /teoreetilist kui praktilist aspekti (know what, know why, know how). Teadmus on adekvaatne termin Lyotard’i knowledge tähistamiseks. Õppekava jm kontekstis sisaldub nii akadeemilist, teadvustatud kui intuitiivset teadmust. Lähnemine teadmisele võib olla nt objektivistlik, skeptitsistlik, subjektivistlik. Teadmise kontseptsiooni nihe - shift of conception of knowledge Puhtalt teadmiselt teadmusele: teadmus – teoreetilise ja rakendusliku teadmise ja oskuse tervik, sisaldab eneses nii sõnastatud (eksplitsiitset) kui varjatud, intuitiivset (tacit knowledge) teadmist, nii know how kui know why teadmist. Teadmine - kaasajal käsitletav kui ressurss, kui produkt, tulemus, toode, mida saab arendada, osta, müüa, heita kõrvale kui iganenut, kasutada uues situatsioonis ja tähenduses jne. Selles tähenduses on “teadmine, teadmus” tuttav/kasutusel teadmispõhises tegevuses ja pole ülikoolide v teadlaste kogukonna ainuomand. (vt nt Lyotard)eadmise konstrueerimine - õppetegevuses tavaliselt kaksik-iseloomuga protsess - nii leiutuslik, avastuslik (inventive) kui rekonstrueeriv (reconstructive). |
| Teadmis-, teadmus-kogukond - knowledge community | Inimeste, rühmade, kolmanda sektori ja institutsioonide liikmete v organisatsioonide võrgustikud ja ühendused ühise sooviga luua, jagada ja kasutada teadm(i)(u)st käegakatsutava, reaalse tegevuse (äri, ettevõtlus, majandustegevus, teadmisloome jne) huvides. Teadmuskogukonnad on järgmine aste tiimide (team) ja konkreetseks ülesandeks koondunud löögirühmade (task force, think tank) järel, neist laiemad ja pikaealisemad. Need võivad eksisteerida nii reaalses ajas ja ruumis kui virtuaalselt, interneti või intraneti baasil, organisatsiooni või riigi piires, ka globaalsena. Õppimine siirdeperioodil, üleminekul/arengul industriaalühiskonnast õpiühiskonda /postmoderni – on kohanduv (adaptiivne) ja/või analüütilis-kriitiline ning toimub erinevate teadmiskogukondade baasil. |
| Teadmus - knowledge | Üldiselt mõistetud kui teadmine laias tähenduses, sisaldab eneses nii teadmise abstraktset-teoreetilist kui praktilist aspekti (know what, know why, know how). Teadmus on adekvaatne termin Lyotardi knowledge tähistamiseks. Õppekava jm kontekstis sisaldab nii akadeemilist, teadvustatud kui intuitiivset teadmust. Ka: tähenduslikult korrastatud andmed, teave , mis on viljakas, produktiivses kasutuses, sisaldab nii sisu kui selle loomise protsessi |
| Teadmusjuhtimine - knowledge management |
Teadmuse ringluse soodustamiseks, tagamiseks ja uue teadmuse loomiseks soodsate tingimuste loomine ning teadmusvoogude juhtimise alane tegevus organisatsioonis.(Nonaka, Taakeuchi jt) Õppeprotses klassis või nt projektiraames on olemuselt teadmusjuhtimise ja teadmusloome prtsess. |
| Teadmise kaardistused (mõtte-, ideede- jne) - knowledge mapping | Õppemeetod nähtuste, teoste, väljendite jne sisu analüüsiks seoste väljajoonistamise abil. Ka: mind maps. Eesti koolifüüsikutel, näiteks, (Kornel, 1988) - hargdiagramm või hargtabel koolifüüsika sisu väljendamiseks. |
| Teadmistepõhine ühiskond - knowledge based society |
Ühiskond, mille protsessid ja praktilised kogemused tuginevad teadmiste loomisele, jagamisele ja kasutamisele |
| Teadus - science |
Teadusteooria põhitunnuseks peetakse sageli (Popper) selle falsifitseeritavust e põhimõttelist ümberlükatavust. Teaduste väli pole ühtne ja kooskõlaline – eri teaduste uurimisvaldkonnad ja uurimisobjektid erinevad üksteisest. Filosoofiliste arutluste teemaks on – kas on olemas objektiivsed ja universaalsed kriteeriumid, mis eristavad teadust teistest inimkultuuri valdkondadest või on teaduse mõistesse koondatav suhteliselt üldtunnustatud kokkulepe. (Vt Popper, P Feyerabend, A Chalmers, T Kuhn, B Russell, R Vihalemm jt ) Teadusfilosoofia kui teadusmeetodi ja teaduse eesmärkidega tegelev filosoofia suund hakkas kujunema 17. saj algul (F Bacon). Tänapäeval eristatakse teaduse käsitlustes nt induktsionismi, ratsionalismi, objektivismi, relativismi jmt |
| Teaduslik kirjaoskus - scientific literacy | Suutlikkus kasutada teaduslikku informatsiooni, mõista küsimusi ja teha tõendusmaterjalil põhinevaid järeldusi selleks, et saada aru ja langetada otsuseid meid ümbritseva maailma ning sellele inimtegevuse poolt põhjustatud muutuste kohta. |
| Teadvus - consiousness |
|
| Tegevusuuring – action research | Õpetaja tegutseb uurijana, kavandab ja viib uuringu läbi autonoomselt, enese poolt sätestatud valdkonnas, metodoloogiaga, eesmärkidega jne et lahendada oma professionaalse tegevuse probleeme. Selline uuring on integreeritud õpetaja/uurija igapäevase tööga. See teeb õpetaja professionaalselt lähedaseks selliste elukutsete esindajatega nagu nt arstid. Tegevusuuringu problemaatiliste aspektidena on esile toodud õpetaja/uurija piiratud teadmisi uurimismeetoditest, probleeme uuringu valiidsuse ja reliaablusega. Siiski peetakse neid probleeme ületatavateks ja tegevusuuringu kasulikkust praktika edendamiseks vaieldamatuks. |
| Teine-võimalus – second chance | Nn “teise võimaluse” probleem on muutunud oluliseks seoses elutempo kiirenemisega, teadmiste kiire juurdekasvu ja muutumisega, inimese eluea pikenemisega ning demokraatlikke ühiskondi ikka enam koormava sotsiaalsete hüvede tagamise vajadusega abivajavatele inimestele. Seega humanistlik lähenemine teeb vajalikuks meetmed individuaalsetet haridus- ja eluteede korrigeerimise võimaldamiseks, et tagada ühiskonna jätkusuutlikkus. |
| Teise-võimaluse- haridus - second chance education | Haridustee jätkamine täiskasvanueas, et kompenseerida esmase hariduse puudulikkust; ei ole rangelt formaalhariduse põhine; soov pöörduda tagasi õppimise juurde tuleb õppijalt, ühiskond toetab seda, võimaldades õppijale nt individuaalprogrammi, eelneva kogemuse arvestamist, mõnel juhul – ligipääs ülikooliharidusele keskkooli mittelõpetanutele. |
| Teise-võimaluse-kool - second chance school | Kool, mis pakub uusi haridus- ja koolitusvõimalusi noortele inimestele, kelle oskused ja kvalifikatsioon ei võimalda tööturule sisenemist või edasiõppimist; mõeldud neile noortele, kes oma vanuse tõttu enam koolikohuslased pole; vanuse ülempiiri reeglina ei ole, kuid paljudes riikides on selleks siiski kehtestatud 25. eluaastat; Saksamaal kasutusel ka termin second route education/school e teise-tee- haridus/kool. |
| Teooria ja kasvatus-teaduslik uurimine – theory and educational
research |
Kuni 20 sajandi 50ndateni läheneti haridusuuringutele samuti kui füüsikas jt normatiivsetes teadustes. Nt O`Connor määratles 1957. a haridusteooriat (educational theory) kui hüpoteeside arendamist, seostamist ja hindamist/kontrollimist et mõista mingit haridusnähtust. Haridust/pedagoogikat sai edasi arendada teadusavastuste, teooria otsese rakendamisega praktikas. Hirst (60ndatel) vaidlustas selle lähenemise rõhutades uuritava tegelikkuse – õppe-kasvatustegelikkuse – komplekssust ja individualiseeritust. Hilliard rõhutas, et teadusteooriad on kirjeldavad (descriptive), haridus/kasvatusteooriad – etteütlevad (predictive). Haridus-/kasvatusteooria kasutab filosoofiat, psühholoogiat, sotsioloogiat jne ja päädub teistsuguses, väärtuselises, tõestatud (validated) hariduspraktikas. (Hirst, 1966, 49) |
| Triangulatsioon - triangulation |
Triengulatsioon – see on: erinevate meetoditega sama uurimisküsimuse vastuse otsimine; erinevate osauuringute kasutamine ja kombineerimine antud uurimiseesmärgini jõudmiseks; erinevate respondentide rühmade või valimite kasutamine antud uurimiseesmärgi saavutamiseks või uurimisküsimuse vastamiseks. Kui omavahel seotud uuringud toimuvad sama tasandi uurimustena (respondentide seisukohalt, konkreetsuse või üldistusastme seisukohalt), kõneleme osauuringutest kui triangulatsioonivõrgustikust. Hierarhiline triangulatsioonivõrgustik – omavahel seotud osauuringud (antud taseme võrgustik) on osaks kõrgema üldistusastmega uuringu(te)s või moodustavad sellest ühe triangulatsiooni elemendi. Koolis toimuvaid uuringuid, sh sisehindamise protsessis toimuvaid küsitlusi ja õpetajate tegevusuuringuid, diagnostilisi uuringuid, samuti üliõpilaste poolt tehtavaid uuringuid koolis jmt on võimalik kavandada (hierarhilise või mittehiararhilise) triangulatsioonivõrgustikuna ja ammutada sellest mitmekülgset, korrastatud teavet ja teadmist. |
| Tšarter-koolid - charter schools | Tšarter-koolid (USAs) on avalik-õiguslikud koolid, mis pole otsese kohahliku omavalitsuse konytrolli all vaid enamasti juhitud huvirühma poolt. Sellise koolid on sageli mingi erisusega teistekoolidega võrreldes – enam muusikaõpet, meediaprojektitööd jmt. Ka koolifilosoofia ei pruugi neis koolides langeda ühte peavooluharidusele omasega. |
| Tunnetus-kaart - cognitive mapping | Mentaalne pilt või diagramm mis indiviidil on teatavast keskkonnast. Indiviidide tunnetuskaardid/pildid erinevad üksteisest olles rohkem või vähem täielikud. Samuti erinevad indiviidid sama keskkonna kohta omatavtelt vaatepunktidelt. (Vt ka teadmiskaart) |
| Tunnistus (ka diplom, sertifikaat) - certificate | Ametlik dokument, mis kajastab õppija saavutatud õppimistulemust, tavaliselt tõendatakse seda saavutust mingi õppekava kohase tulemuse hindamisega (eksam, praktiline töö jm). |
| Tõde - truth | Seisukohtade, mõtete, otsustuste omadus. Objektiivne tõde on tõsi olenemata sellest, mida keegi mõtleb. Klassikaline näide: “Maa tiirleb ümbet Päikese” oli tõsi enne mõtlevate olendite, inimeste, tekkimist Maal ning ka siis, kui inimesed uskusid, et Päike tiirleb ümber Maa. Tähelepanu, tähelepanelikkus – attention, attentiveness Paljude filosoofide poolt (alates Decartes`ist) mõistetud kui enesekeskendamine seesmisele mentaalsele sisule. Tänapäval ka nt aju võimete, võimsuse kasutamine. Väljendub käitumise ja kõne peentes nüanssides ning tegevuse v tulemuste kvaliteedis. Tähelepnu mõiste on seotud ka hariduses oluliste pingutuse/püüdluswe ja armastuse mõistega. Tähelepanu tegevuses so ka takistuse, segavate asjaolude ületamine, mis tähendab pingutust. Millegi tegemine armastusega tähendab ka sellele tähelepanu pööramist (nt Murdoch, 1992 ja Wittgenstein, 1967). Kasvatuses ja õppimises tähendab see seesmiste ja väliste takistuste ületamist, püüdlust oivalisusele, õppimise afektiivse (tunde-) aspekti olulisust. |
| Täiskasvanu - adult | Ühiskonna ellu täielikult lülitunud inimene. Inimese täisikka jõudmise formaalne iga varieerub riigiti. Hariduse kontekstis - iga, mil inimene end ise täiskasvanuna tunneb, mil ta on valmis vastu võtma ennast ja teisi puudutavaid otsuseid ning mil teda kohtleb täiskasvanuna sotsiaalne grupp, kuhu ta kuulub. Oluline on siin ka vastutuse määr – nii inimese enese vastutusvõime kui selle tunnustamine nt seadustes. |
| Tänulikkus - greatfulness | Hekaskiidu, armastuse tunne heateo eest. Inimese moraalne omadus, üks antiikaja ja kristluse voorustest ning kohustustest. Arenenud tänulikkuse võime kui kõlbeline hoiak hoiab inimesi ihnsuse, kadeduse, ka armukadeduse eest. Tänulikkuse kultiveerimine on oluline mistahes elueas, eriti aga lapsepõlves. |