ratsionalism - rühm
| Ratsionalism - rationalism |
Vaade, mille järgi tõelise teadmise aluseks on mõistus ja loogiline mõtlemine; ka: mõistlik ellusuhtumine, praktiline meel. Ratsionalism hindab seesmisi (innate) ideid ning ei pea oluliseks vaatlust ja eksperimenti. Hariduses on ratsionalism hinnatud alates Platonist. Seda nähakse autonoomsuse saavutamise vältimatu tingimusena nt liberaalses hariduses (Peters, Hirst). Ratsionalismist lähtudes on 20 s lõpus käsitletud allasurutud sotsiaalsetest rühmadest pärinevate laste madalamaid õpitulemusi (testides) tulenevatena nt keele, so mõtlemise vaesusest. |
| Realism | Platoni realism – vaade, mis jaatab nn universaalide (vormid, ideed) olemasolu, mis eksisteerivad omaette, sõltumatult asjdest ja inimese mõistusest. Teaduslik realism – vaade, mis nendib, et reaalsus on selline, nagu teadus seda kirjeldab või võiks seda ideaalis kirjeldada uurimisprotsessi tulemusena. |
| Refleksioon - reflection |
Subjekti psüühiliste protsesside ja seisundite enesetunnetuse protsess. 1. Oma tegevuse analüüsimine, mõtestamine ja ümbermudeldamine/ümbermõtlemine tegevuse, tulemuse või protsessi täiustamiseks (nt õpilase või klassi õpitulemused, käitumine, sotsiaalsed oskused jne). See on kaheaasalise õppimise teine e refleksiooniaas. 2. Oma ja rühma, kollektiivi mõtlemise ja tegevuse analüüs tähenduste, väärtusaluste, mentaalsete mudelite leidmiseks. See on kolmeaasalise õppimise mudeli kolmas aas. (Argyris, Schön) Eneserefleksiooni mõistet kasutatakse ka tähenduses “oma mõtlemise üle mõtlemine”. Locke’il on refleksioon sisetaju, mille abil mõistus on teadlik omaenese mõtetest. |
| Refleksiivne mõtlemine - reflective thinking | Süsteemaatiline ja loogiline mõtlemisviis, milles inimene hindab ümber oma eelneva kogemuse või teadmise, et lahendada oleviku probleeme. |
| Reprodutseerimine - retrieval |
Protsess, mille abil tuletatakse meelde õpitud materjal. |
| Riskiühiskond – risk-society |
Riskiühiskonna tunnusteks on kiirustav kasv/areng (eriline tee, mille puhul riik püüab kiirendada majanduskasvu nii kiiresti kui võimalik, mobiliseerides kõik erinevat tüüpi võimalikud ressursid eesmärkide – SKP ja ekspordi suurendamine – saavutamiseks), majanduskriis, lonkav moderniseerimine. Olemuselt on riskiühiskond seotud administratiivsete ja tehniliste otsustusprotsessidega või tuleneb neist. Riskiühiskond ilmneb sageli inimfaktori ja administratiivsete lülide taseme ja koostöövõime nõrkusest tulenevates katastroofides ja nendega toimetulemise ebaefektiivsuses (nt Söuli sildade kokkuvarisemine 90ndate algul jmt). (U Beck) Samalaadsed tunnused on omased ka riski-organisatsioonile ja isegi probleemsele klassile koolis. |
| Rõhumine - opression | Rõhumine, äärmustes türanlik rõhumine on võimu ja alluvuse vahekord, mis eeldab alluvalt vaidlematut allumist hierarhias kõrgemalseisjale ja sisaldab eneses osavõtmatust, karmust, isegi julmust. Allumine (subordinatsioon) ei pruugi alati tähendada rõhutud olemist. Fakt, et institutsioonis valitsevad võimusuhted ja on hierarhia ei tähenda iseenesest rõhumist. Kasvatuses on üsna tavaline retoorika, kus need, kellele mistahes hierarhia ja autoriteet ei meeldi kirjeldavad seda rõhumisena. Selles mõttes rõhumist osutub enamasti raskeks tõestada. Samalaadne on probleem rõhutud rühmade identifitseerimisega nt nende esindamiseks õppekavas. Freire (1972 jm) on käsitlenud kasvatust, haridust kui võimalust ajalooliselt välja kujunenud rõhutute rühmade sotsiaalseks ja poliitiliseks vabastamiseks, pidades silmas nii täiskasvanuid kui lapsi. Võrdsuse printsiibi järgimine on esmane rõhumise vältimise, rõhumisest vabanemise vahend. Sama teemat on käsitlenud nt Gramsci (1971), kes konservatiivse liberalistina leidis, et rõhumise ületamiseks tuleb kõigepealt kohandada olemasolevat kultuuri ja selleks on sobivaim konservatiivne kasvatus ja õppekava. Liberaliseerimise ja vabastamise ideed on eriti tugevalt mõjutanud täiskasvanu-õppe teooriaid (andragoogika, avatud õpe). |
| Rühm ja tiim – group and team | Rühma all mõistetakse enamasti lühemaajaliselt mingil eesmärgil koos tegutsevat formaalset või mitteformaalset, tavaliselt 3-7-liikmelist inimgruppi. Tiimi all mõistetakse enamasti pikemat aega regulaarselt või perioodiliselt ühise ülesande täitmiseks koos tegutsevat inimrühma, mis võib olla nii 2-3-liikmeline kui mitmekümneliikmeline ja seesmiselt struktureeritud (nt projektitiim). Rühma ja tiimi puhul kõneldakse nende arengu dünaamikast, teadmusringluses ja teadmusloomest, sünergeetilisest efektist jne. |