paradigma - pädevuspõhine õpetamine
| Paradigma - paradigm |
Paradigmat mõistetakse enamasti kahes tähenduses. Esiteks - traditsiooniline paradigma käsitus T. Kuhni alusel (Kuhn, 1964 jm): paradigma kui kriteeriumide, meetodite, vaadete kogum teadusharus. Teiseks, kitsamas mõttes - vaadete, meetodite, kriteeriumide süsteemi, mida indiviid või rühm teadvustatult rakendab oma teoreetilistes arutlustes või praktilises tegevuses. Selles mõttes võib kõnelda näiteks kooli pedagoogilisest paradigmast või konkreetse õpetaja pedagoogilisest, pedagoogilis-filosoofilisest paradigmast. "Vaade", "mudel" on sageli "paradigma" paralleelväljenditeks, kui nendega assotsieeruv kitsam kontekst ei sega öeldu mõistmist. Viimase kümnekonna aasta jooksul hakatud mõistet kasutama tavakeeles. Pedagoogiline paradigma -educational paradigm Õpetaja, rühma, kooli, kogukonna praktikas realiseeruv vaadete, meetodite, kriteeriumide, uskumuste süsteem. Pedagoogiline paradigma on sageli teadvustamata (eriti uskumused), kuid vajadusel reflekteeritav-kirjeldatav. Eristuvad nt pedagoogilis-psühholoogiline, pedagoogilis-filosoofiline paradigma. |
| Postmodernistlik filosoofia – postmodern philosophy | Postmodernistlik filosoofia rõhutab tähenduste kontekstuaalset konstrueerimist ja vaadete paljusust, suurtes tõdedes kahtlemise vajadust (Lyotard, Foucault). Postmodnismi põhiväiteid (lihtsustatult): Teadmine konstrueeritakse inimeste ja rühmade poolt. Tegelikkust saab seletada mitmel erineval viisil. Tõe aluseks on igapäevane elutegelikkus ja sotsiaalsed suhted. Elu on tekst, mõtlemine on interpretatsioon. Faktid ja väärtused on lahutamatud. Teadus ja teised inimtegevused on väärtuselised. (B G Wilson) Sedalaadi lähenemine on aluseks postmodernsele mõtlemis- ja tunnetusvaatele ning konstruktivistlikule õppimis-õpetamiskäsitlusele. |
| Pragmatism | Pragmatistlik vaade peab tõe peakriteeriumiks sellekohase tegevuse tulemuslikkust. Ka: tulemuslikkusele suunatud elukäsitlus. (Peirce, James, Dewey jt) Pragmatism on olnud eriti mõjukas USA (üld)hariduse kujundajana. |
| Probleemõpe - problem-solving | Õpetamis- või õpistiil, mille on eesmärgiks julgustada õpilasi saavutama teadmisi ja oskusi probleemide lahendamise protsessis, mitte pelgalt teiste inimeste poolt leitud lahenduste äraõppimise teel. |
| Põlvkondadevaheline õpe - intergenerational learning | Õpe, mis seisneb kogemuste, teadmiste ja kompetentside vahetamises ja kandumises ühelt põlvkonnalt teisele. |
| Pädevuspõhine õpetamine - competency based teaching |
Pädevuspõhise õpetamise eesmärgiks on õpilaste toimetulekuvõime edendamine. Õpetajakoolituses ja õppetunnis haarab pädevuspõhine õpe paljusid õpetamis- ja õppemeetodeid (nt mängud, simulatsioonid, mikro-õpe/micro-teaching jne), mis taotlevad eneseteadlikkuse ja interaktsioonivõimete edendamist ning õppekavaliste üldpädevuste arengu toetamist. Mõnes lähenemises (nt Inglismaal 1970ndatel) püüti määratleda pädevused selliselt, et need oleksid mõõdetavad. |