habitus - humanistlik psühholoogia
| Habitus - habitus |
|
| Haridus - education |
Mõisted haridus, haritus, kasvatus, õpe, õpetamine, õppimine, moodustavad eesti keeles mitmetahulise tähendusruumi. See on tingitud nii keelelistest, kultuurilistest kui ajaloolistest põhjustest. Mõistetele antav konkreetne tähendus oleneb kasutamissituatsioonist (nt akadeemiline kirjutis või ettekanne, argivestlus vm) ja kasutaja vaatepunktist. Nii võib eristada filosoofilist, kultuurilis-väärtuselist, psühholoogilist, institutsionaalset jmt lähenemist. Hariduse mõistesse kätketud tähendused varieeruvad kõige kitsamast, üldhariduskooliga programmiliselt seotud kasvatuse ja teadmiste, oskuste, vilumuste kontekstist kuni hariduse mõistmiseni kõige laiemas tähenduses - kultuuri loomuliku osana. Hariduse määratlus oleneb määratleva kogukonna filosoofilistest v/ja religioossetest vaadetest, sellest, kas haridust nähakse protsessi või tulemusena. Üks võimalikke lähenemisi: Haridus on osaliselt korraldatud, institutsionaliseeritud iseorganiseeruv protsess, milles võimalikult täiuslikult areneb indiviidi või rühma potentsiaalsete eelduste muster toetudes inimkonna teadmiste ja traditsioonide põimingule, individuaalsete võimete mustrile ja olevikutrendide paljususele selleks, et pürgida eneseteadvustamise ja enesejuhtimise ning vaimselt, tunnetuslikult, moraalselt, emotsionaalselt ja materiaalselt väärika kooselu ja aktiivse arengu poole. (Sarv, 1998) |
| haridus, koolitus, õpe, kasvatus - education | Mistahes planeeritud tegevuste seeria, mis on ajatud humanistlikule
alusele ning suunatud salejate õppimisele ja arusaamisele; definitsioon
ei ea haridusele piire: see võib olla mistahes petsiifiline
õppimisprotsess, mistahes vanuses, istahes kohas, mistahes eesmärgil;
vt ka training |
| Formaalharidus - formal education | Riiklike õppekavadega fikseeritud, eesmärgiliselt organiseeritud õppetegevus, millel on fikseeritud kestvus ja õppekava, mis on astmete ja hinnete tasandite alusel hierarhiliselt struktureeritud, millel on vastuvõtu tingimused ja formaalne registreerimine; viiakse läbi koolitus- ja haridusasutustes ettenähtud mahus ning õppimis/õpetamismaterjale ja –meetodeid kasutades, kaasneb aktsepteeritud kraadi, diplomi või tunnistuse omistamine Freire, P. Kriitilise pedagoogika, demokraatia-pedagoogika mõjukaim figuur. Freire poolt kuuekümnandatel Brasiilia täiskasvanutele kirjaoskuse õpetamisel aluse saanud meetodit on Lääne kultuuriruumis sageli püütud rakendada vaid tehnikate kogumina jättes tahaplaanile selle filosoofilise ja teooria. Freire oli veendunud, et kirjaoskus on üks demokraatia vahendeid, et “lugeda sõna” tähendab sama, mis “lugeda maailma” – st analüüsida poliitilisi ja sotsiaalseid tingimusi, mis tingivad inimeste elu(viisi), et jõuda nägemuseni, kuidas neid tingimusi muuta. Freire ja ta kaaslased kohtusid külaelanikega nn kultuuriringides vesteldes nende elu üle. Neist vestlustest keskseteks tõusnud reaalelulised mõisted olid näideteks lugema õppimisel.Sõnu valiti hoolikalt, et need oleksid ühiseks aluseks teiste portugalikeelsete sõnade õppimisel, samas ka olulised poliitilise ja sotsiaalse keskkonna seisukohalt. Külaelanikud mõistsid oma passiivse oleku põhjuseid ja sotsiaal-poliitilise keskkonna kostruktsiooni. Kolmekümne päevaga omandasid külaelanikud nii funktsionaalse kirjaoskuse, sotsiaal-poliitilise arusaama kui veendumuse, et suudavad oma olukorda muuta. |
| Heaoluühiskond, heaoluriik - welfare state | Ühiskonnaliikmete sotsiaalse kaitstuse ja võimaluste võrdsuse suurendamiseks sekkub seadusandja ja valitsus turumehhanismidesse. |
| Hermeneutika - hermeneutics | Tõlgendusõpetus. |
| Hermeneutiline ring |
Osa mõistmine terviku kaudu ja terviku mõistmine osa kaudu; sellele tugineb tõene teadmine (Schleiermacher 1768-1834, jt, eriti 20 s) |
| Holism | Käsitus maailma terviklikkusest. Kõik eksisteerib vastasmõjudes, seoste ja tähenduste kontekstis ning iga mistahes muutus või sündmus kutsub esile muutuse tervikus. “Tervik on suurem kui osade summa”. Holism on vastandiks reduktsionismimeetodile. Holism cannot be pin down precisely, because by its very nature it. |
| Humanism |
Amsterdami deklaratsioon nimetab kaasaegse humanismi põhialustena järgmist: - Humanism on eetiline, ratsionaalne, toetab demokraatiat ja inimõigusi. - Humanism rõhutab, et isiklik vabadus peab olema koos sotsiaalse vastutusega. - Humanism on vastus üldisele nõudele dogmaatilise religiooni alternatiivi järele. - Humanism väärtustab artistlikku loovust, kujutlusvõimet ja tunnustab kunsti transformeerivat jõudu. - Humanism on vaade, mille sihiks on maksimaalne võimalik (enese)teostus eetilise ja loova eluviisi kultiveerimise kaudu. |
| Humanistlik haridus/kasvatus: humanistic education |
Humanistliku hariduse all mõistetakse üldjuhul sellist lähenemist haridusele (õppele, kasvatusele ja nende korraldamisele), mille aluseks on humanistlike psühholoogide töö ja vaated. Kesksel kohal on siinjuures Abraham Maslow (vajaduste hierarhia ja nn B-väärtused e olemise väärtused), Carl Rogers (nn kliendikesksus ja rühmateraapiad), Rudolf Steiner (Steiner- e waldorf-pedagoogika). Uuemal ajal lisatakse sellesse loendisse Daniel Goleman (emotsionaalse intelligentsuse tähtsustaja), Howard Gardner (multiintelligentsuse teooria ja rakendused) jmt. Humanistlikus haridusvaates tähtsustatakse inimese kui terviku, mitte pelgalt tema intellekti kaasatust (inimlikku) kasvu ja õppimisse. Tegeliku õppimise märgiks on kasv mistahes inimese tegevus-olemissfääris – emotsioonid, sotsiaalsus, mõistus, võimed-oskused, väärtused jm, millele humanistlik haridus/kasvatus keskendub. Bob Green (Green 1994) toob esile, et kuigi humanistlikust haridusest kõneldes peetakse silmas väga erinevaid asju (sj sekulaarseid, metafüüsilisi jne) siis enamasti on keskseks üks või mitu alljärgnevatest vaadetest: 1. Humanistlik haridus õpetab laia oskuste diapasooni, mis on vajalikud tänases maailmas funktsioneerimiseks – lugemine, kirjutamine, arvutamine, aga ka suhtlus- ja kommunikatsioonioskused, mõtlemine, otsustamine, probleemide lahendamine, enese tundmine. (Need on sõnastatud õppekavades üldpädevustena, üldoskustena vmt. ES); 2. Humanistlik haridus on on humaanne lähenemine õpetusele-kasvatusele – selline, mis aitab õpilasel uskuda enesesse ja oma potentsiaali, toetab kaastunnet ja mõistmist, et edendada eneseaustust ja austust teiste vastu; 3. Humanistlik haridus tegeleb põhiliste inim-(konna) probleemidega /muredega - läbi ajaloo ulatuvate ja tänapäevaste teemadega, mis mis erutavad inimesi kes püüavad edendada elukvaliteeti – saavutada ja kasutada teadmisi, kasvada-täiustuda, armastada, leida oma olemasolu tähendus. Humanistlikke koole seostatakse ka selliste märksõnadega nagu demokraatlik kool, progressiivne haridus/kasvatus/kool, waldorf-pedagoogika, transpersonaalne pedagoogika/haridus/kasvatus. |
| Humanistlik psühholoogia | Püüe näha inimest, tema elu mittemeditsiinilisest, mittepatoloogilisest küljest ja arendada dialoogilist suhet terapisti ja kliendi vahel, et toetada-tugevdada tema enese-aktualiseerimist. Humanistlik psühholoogia rõhutab fenomenoloogilist vaadet inimesele, inim-elamusele/kogemusele. Kontrastina kognitivistlikele psühholoogidele/kognitivistlikule koolkonnale eelsitatakse kvalitatiivseid uurimismeetodeid (mille eest neid ka kõvasti kritiseeritakse). Uuringutes soovitatakse kasutada standardit - nn Lindblomi protokolli (Lindblom Protocol): 1. Uuritava probleemi identifitseerimine, 2. Hüpoteesi formuleerimine, 3. Uuritava kohase kirjanduse ülevaade, 4. Metodoloogia arendamine/väljajoonistamine, 5. Andmekogumine ja analüüs, falsifitseerimine, tulemused ja järeldused, 6. Interpretatsioon Olulisim on humanistliku psühholoogia raekenduslik külg. Nõustamine ja teraapia: vajaduste ja motiivide hierarhia kasutamine, traagilisi kogemusi tunnustav eksistentsiaalne psühholoogia (May), isiksuse- v inimkeskne teraapia (Rogers), Gestalt teraapia, humanistlik psühhoteraapia, süvateraapia (depth therapy), holistlik tervis (holistic health), rühmateraapiad (encounter groups), tundlikkusetreening (sensitivity training), abielu- ja pereteraapia, eneseteraapia ja eneseabi rühmad jne. Uusimaid suundi on Kirk Schneideri väljaarendatud eksistentsiaal-integratiivne psühhoteraapia (2008), |