edukus - esteetika
| Edukus - achievement | Kasvatus-, õpiprotsessi tulemuste tavapärane iseloomustus. Edukusena vaadeldakse nt: - kas ja kuivõrd õppe, kasvatuse eesmärgid on täidetud indiviidi suhtes; - standardite saavutamisena – hindamise või testitulemustena; - vaimse arengu ja teadlikkuse kasvuna jpm. Kuidas edukust/edenemist kontseptualiseerida, millistest kontseptualisatsioonidest lähtuda haridus-, kasvatustegevuse hindamisel? Need on ühtaegu nii keerulised filosoofilised kui ka poliitilised probleemid. |
| e-eraldatus - e-exclusion | e-eraldatus - oht, et teatud inimesed ja sotsiaalsed grupid võivad olla informatsiooniühiskonnast välja arvatud. |
| e-õppimine - e-learning | Õppimine, mis toimub informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendusel. Kiirestileviv õppimise vorm nii kõrg- ja üldhariduses kui täiskasvanuõppes ning eneseharimises. Ilmnevad vastandlikud trendid – vabavaral (õppematerjalid) põhinev ja tasuline õpe, programmiline sertifitseeritav ja vaba, mittesertifitseeritav õpe. Vormide ja vahendite paljusus on tingitud IT valdkonna kiirest arengust. Teataval kaootilisuse seisundil on perspektiiv laheneda kas e-õppe nö kontrollitavuse ja arvestuse üleilmsete standardite suunas või elukestva õppe konteksti kuuluva paindliku, dünaamilise suunas, kus õppija individuaalne õpitegevus on tunnustatud nii, nagu see on. |
| e-õppimise algatus - e-learning initiative | Osa e-Euroopa Tegevuskavast, mille eesmärgiks on võimaldada laiemat informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamist Euroopas; algatus koosneb neljast osast: koolide arvutitega varustamine, õpetajate koolitamine, tarkvara arendamine ning koolide- ja õpetajatevahelise suhtlemise tihendamine. |
| e-sidusus - e-inclusion | e-sidusus - jõupingutused, mis tehakse selleks, et e-eraldatust vältida; digitaalse lõhe ületamine. |
| Eesmärgid (hariduseesmärgid) – aims of education |
Hariduseesmärgid jutustavad sellest, mille jaoks haridus on. Määravad kõige muu iseloomu – nt kuidas on üles ehitatud ja milliseid põhimõtteid järgivad õppeasutused jt institutsioonid, õppekava, pedagoogika (kasvatus, õpe), hindamine. Hariduseesmärgid on nii implitsiitsed (väljendamata ehk vaikivad) kui eksplitsiitsed (väljendatud) ja sisalduvad mõlemal kujul õpetajate-õppijate tegevuses ning nt valitsuse, haridusministeeriumi dokumentides. Erinevatel rühmadel on haridusega seoses erinevad huvid, eesmärgid (lapsed, lapsevanemad, ametnikud, pedagoogid jt). Eesmärkide seisukohalt on eriliseks tingimuseks haridusprotsesside pikaajalisus ja tulemuste mitmekülgsus ning avaldumine väga pika aja jooksul, suure ajalise nihkega. See muudab hariduse ja kasvatuse eesmärkide seadmise keeruliseks nii peres, koolis kui ühiskonnas. Seetõttu võidakse ühiskonnas seadustada (legitimeerida) hariduse eesmärke erinevate rühmade poolt kas kooskõlaliselt tegutsedes, konfliktselt või kompromisse otsides; kas taotledes edu võrreldes minevikuga, lähitulevikus või nähes ette pikaajalisi arengutrende. Mida vähem on kokkuleppeid ja kokkuleppevaimu, seda tõenäolisemalt kehtestatakse eesmärgid võimulolijate poolt (nt riik) või kõige jõulisema huvirühma poolt (nt õpetajad või haridusbürokraatia). On kooskõlalisi ja mittekokkukäivaid eesmärke. Nt vaba ja loova isisksuse kasvatamine annab küll võimsa inimvara kuid ei garanteeri manipuleeritavaid, küsimusteta riigitruid kodanikke. Hariduseesmärke kategoriseeritakse mitmeti. Üks enamkasutatavaid hariduseesmärkide kategoriseeringuid lähtub sellest, kas haridust nähakse individuaalse, ühiskondliku hüvena või praktiliste tulemuste saavutamisena: - haridus kui individuaalne, liberaalne hüve intrinsic/seesmise väärtusega (liberaalne traditsioon); - haridus kui ühiskonna (riiklik) ja individuaalne hüve instrumentaalse ning/või ka intrinsic/seesmise väärtusega (instrumentaalne traditsioon). Sel juhul jagunevad eesmärgid enamasti kutsehariduslikeks, ühiskondlikeks ja individuaalseteks eesmärkideks; - koolituse tulemused kui eesmärgid. Uuemateks eesmärkide kategoriseerimise alusteks on nt inklusiivsuse ja võõranduvuse mõõde, uni- ja multidimensionaalsus (holistilisus) jmt. |
| Eetika - ethics |
|
| Eetiline relativism | Moraalselt lubatav, nõutav või keelatu erineb sõltuvalt isikust või kultuurist. Selle järgi pole miski absoluutselt hea, õige või halb, vale vaid sõltub antud kultuurist või isikust. |
| Eksistentsialism - existentialism | Olemusfilosoofia (Kierkegaard, Sartre, Heidegger), käsitleb indiviidi eksistentsi küsimusi. Meie subjektiivne eksistents mõtlejana on põhimõtteliselt vaba, seda pole võimalik objektiivselt, teaduslikult konstrueerida. |
| Empiiriline - empirical |
Kogemusel, vaatlusel, katsel põhinev, neist tuletatud (teadmine). |
| Empirism - empiricism | Vaade, et kõik teadmised ja ideed tulenevad ainuüksi meelelisest kogemusest, tajudest. Vastandina ratsionalismile eitab kaasasündinud või loodud ideede võimalikkust. |
| Enesekontseptsioon - self-concept |
See, kuidas inimene tajub iseennast. |
| Eneseteostus - self-actualization | Eesmärgid, mis vastavad Maslow baastarvete hierarhia kõrgeimale astmele. |
| Entroopia - entropy | Süsteemi korrapäratuse määr. |
| Epistemoloogia - epistemology | Filosoofia haru mis uurib inimteadmise päritolu, loomust, meetodeid ja piire, samuti teadmise tõesust; selle uurimine kuidas me teame seda, mida me teame. |
| Esteetika - aesthetic | Käsitused ilu ja kunsti olemusest, kunstifilosoofia. Kasvatuses, eriti holistlikus lähenemises peetakse väga oluliseks inimese ilu-taju, iluarmastust. Enamikus holistlikes pedagoogikates on olulisel või isegi kesksel kohal nii esitus- kui kujutavad kunstid kui õppe vahendid ja kui õppe sisu. Loomulik soov anda ideedele ja tunnetele vorm, st kujutlusvõime ja loovus – on õppes läbivad ning tunnustatud. |