3. Annoteerimine ja refereerimine - sarnasused ja erinevused
Olemuslikult on need kaks teavikute ja nende osade sisu avamise viisi sarnased ja osaliselt langevad neile esitatavad nõudmised kokku. Näiteks mõlemad lisatakse kirjetele.
Sõnadel referaat ja refereerimine on mitmeid tähendusi. Referaadi koostamine on levinud kirjaliku töö vorm õppeprotsessis. Selles tähenduses on referaat ülevaatlik, struktureeritud tekst mingil teemal, mis on koostatud avaldatud allika(te) põhjal (need tuuakse ära tekstile lisatud kasutatud kirjanduse loetelus).
Infovahenduses (infotöös) on referaadil ja refereerimisel teine tähendus.
Refereerimine on teksti (nt artikli) sisu analüüsimine ja sünteesimine, mille tulemusena valmib vehendusinfo tekst - referaat. Referaat koostatakse ühe teksti (artikli, väitekirja) infosisu avamiseks.
Annotatsiooni ja referaadi põhierinevustena võib esile tuua järgmist:
Annotatsioon
|
Referaat
|
|
annoteeritakse kõiki teavikute laade (ilu, tarbe-, õppe-, teatme-, aime-, teadus- ja ametlikke publikatsioone)
|
refereeritakse põhiliselt teaduspublikatsioone, eelkõige teadusajakirjade artikleid |
|
annoteerimisel kasutatakse lisaks annoteeritavas teavikus leiduvale infole lisainformatsiooni hankimiseks ka muid allikaid, näiteks andmete leidmisel autori kohta.
|
referaat koostatakse vaid refereeritava teadusteksti sisu alusel |
|
annotatsioonis iseloomustatakse teaviku või selle osa põhiteemat ja loetletakse käsitletavad küsimused
|
referaadis ei piirduta käsitletavate küsimuste loetlemisega, vaid iseloomustatakse neid |
|
annotatsioonis antakse sageli hinnang teavikule või selle osale
|
referaat edastab/vahendab vaid sisu ega sisalda hinnangut |
|
annotatsioon ei asenda kunagi annoteeritud teavikut
|
referaat võib teatud juhtudel refereeritavat teksti asendada
|
|
annotatsioon on lühem kui referaat |
referaat on pikem kui annotatsioon |
Mõnedes riikides on kehtestatud annoteerimist ja refereerimist reglementeerivad standardid. Ehkki annoteerimise standardiseerimine on pigem erand, sest standardiseeritakse just refereerimise protsessi ja referaadile esitatavaid nõudmisi. Näiteks olgu toodud rahvusvaheline “ISO 214. Documentation - Abstracts for publications and documentation” või Ameerika Ühendriikide rahvuslik standard “ANSI/NISO Z39.14 – Guidelines for Abstracts”.
Aga nt endises NSV Liidus kehtis standard ГОСТ 7.9 – 77 ja selle uuem versioon ГОСТ 7.0 –84 “Реферат и аннотация”, ka meie infovahendajad pidid tollal sellega arvestama. Sama standardi uuendatud versioon kehtib Venemaal ka praegu (ГОСТ 7.9 – 95).