Annoteerimise eesmärgiks on lisaks kirjeandmetele esitada teaviku või selle osa, eelkõige sisu, iseloomustavaid andmeid. Seega on annotatsioon oluline sisuavamise vahend. Selle alusel on kasutajal võimalik otsustada, kas teatud raamat või artikkel pakub talle sisulist huvi.

Annotatsioone on kasutatud ja kasutatakse:

• bibliograafiates;
• kataloogides;
• kartoteekides;
• ajalehtede ja ajakirjade raamatututvustuse ja –reklaami rubriikides;
• andmebaasides ja
• veebis.

Kui kirjetele on lisatud ka teavikuid iseloomustavad annotatsioonid nimetatakse sellist bibliograafiat annotatsioonbibliograafiaks (annoteeritud kirjetega bibliograafia).

Annotatsioonkataloogis on kataloogikirjetele lisatud annotatsioonid (nt annotatsioone sisaldavaid trükikaarte on kasutatud kaartkataloogides; on avaldatud annoteeritud trükikatalooge – nt vanade ja haruldaste raamatute kohta).

Annotatsioonkartoteegis on artiklite kaardid varustatud artikli sisu iseloomustavate annotatsioonidega.

Põhimõtteliselt võib kõnelda ka annotatsioonandmebaasist (nt andmebaas ISE) ja laialdaselt on levinud annotatsioonide kasutamine Internetis nt. teemakataloogidesse valitud veebiallikate (veebilehtede) iseloomustamiseks.

Semantiline veeb on lisanud tekstiannotatsioonile ka arvutile mõistetava annotatsioonitüübi, kus kasutatakse formaalsel viisil ontoloogiapõhiselt* väljendatud mõisteid.

Just annotatsiooni lisamine võimaldab ühel juhul saada kasutajal täpsem ettekujutus teavikust ja selle sisust (eesmärk – informeerimine), teisel juhul aga on annotatsioon abiks kirjanduse valimisel lugemiseks (raamatu hankimiseks).

*Formaalsel tasandil on ontoloogia süsteem, mis koosneb mõistete ja nende kohta kehtivate väidete kogumist, mille alusel saab ehitada klasse, objekte, suhteid, funktsioone ja teooriaid. Ontoloogia on mingi valdkonna formaalne kirjeldus.

Ontoloogiaid kasutatakse kaasajal arvutiteaduses, tehisintellektis, semantilises veebis ning tarkvara arenduses kui ka maailma või selle osa kohta käiva teadmuse esitamise vormina.