1. Mis on annoteerimine
Annoteerimine on teavikuid ja nende osi iseloomustavate lühitekstide koostamine ja bibliograafilistele kirjetele lisamine. Koostatud lühitekste nimetatakse annotatsioonideks.
Annoteerimist rakendatakse:
1) informatsiooni vahendamise protsessis nt bibliograafiate koostamisel, bibliograafilistes andmebaasides, erinevate veebiressursside iseloomustamiseks (nt temaatilistes veebikataloogides ja veebiväravates). Sellisel juhul on annoteerijaks selle infovahendi koostaja - infospetsialist;
2) raamatureklaamis ja perioodikaväljaannete raamatute tutvustustena uudisraamatute rubriikides;
3) kõrgkooliõpingute raames ettenähtud teadusuuringutes, nt. kirjanduse läbitöötamise etapil. Annoteeritakse leitud kirjandusallikaid, koostatakse nende sisu iseloomustused, milles hinnatakse ka nende olulisust antud uurimistöö jaoks.
Õpiobjektis keskendume põhiliselt kahele esimesele valdkonnale: annoteerimisele kui informatsiooni vahendamise ühele tööprotsessile ning kui raamatututvustusele, kuid eelnevalt peaksid sooritama järgmised allpool toodud ülesanded.
Sõna annotatsioon tuleneb ladinakeelsest sõnast annotatio, mis tähendab märkust või märget. Raamatuid annoteeriti juba antiikajal (nt Aleksandria raamatukogus) ja keskajal (kloostriraamatukogudes).
Raamatukogusõnastiku
- http://web3.nlib.ee/termin/public_term/termin/otsi
kohaselt on
annotatsioon:
Väljaande, artikli vm lühitutvustus, mis sisaldab sisu ja vormi lühiiseloomustuse, vahel ka lugejamäärangu.
Toodud definitsiooni osas tuleb lisaks märkida, et teaviku vorm selgub reeglina kirjeandmetest, pigem sisaldab annotatsioon sisu iseloomustamisele lisaks täiendavaid andmeid teaviku (publikatsiooni) autori kohta.
Annotatsioon lisandub reeglina teaviku või selle osa bibliograafilisele kirjele või viitele. Annotatsioon ei eksisteeri iseseisvalt.
Bibliograafilise kirje ja annotatsiooni ülesanded erinevad. Kui kirje aitab identifitseerida (teiste seast ära tunda) teavikut, selle osa (artiklit) või mitut teavikut, siis annotatsioon aitab identifitseerida teaviku, selle osa või mitme teaviku sisu. Seega, ei ole annotatsioon teaviku vormi, vaid pigem sisu mudel.
Kuna annotatsioon ei eksisteeri reeglina üksi, vaid lisandub kirjele, kehtib nõue, mille kohaselt ei peaks annotatsioonis kordama kirjes juba esinevaid andmeid (näiteks publikatsiooni pealkirjas ja alapealkirjas toodut). Järelikult tuuakse annotatsiooni tekstis, kirje andmeid kordamata, lisateavet teaviku või selle osa sisu kohta.
Ülesanne
1. Meenuta, kus ja millal oled kohanud ja lugenud annotatsioone. Milliste teavikute annotatsioonid need olid? Kas need äratasid Sinus huvi teaviku vastu? Vaheta mõtteid õpingukaaslastega.
2. Leia ja too näiteks eestikeelseid annotatsioone kahest esimesest valdkonnast ning soorita veebis kolmanda valdkonna annotatsioonide otsing, sisestades nt päringu “annotated bibliography” Esita leitud näited IVA portfoolios.