II UNIVERSUMI HORISONDIGA HÕLMATAVA RUUMI GEOMEETRILINE STRUKTUURSiin käsitleme vaatluste läbiviimise seisukohalt lähtudes tasase Friedman´i mudeli ( ) korral Universumi horisondi poolt hõlmatava ruumi piirkonna geomeetrilist struktuuri. Lihtsuse mõttes eeldame, et aine-energia olekuvõrrand omab kuju (p - rõhk). Sellisel juhul avaldub mastaabi kordaja järgmiselt:
kus on mingi konstant, mille täpne väärtus ei ole lõpptulemustes oluline (vt tabel 1). Tasase mudeli korral on meetrikat määraval neli-intervalli ruudul kuju (vt valemid (1.28) ja (1.32))
kus sfäärilised koordinaadid muutuvad järgmistes vahemikes: , , . Teostagu ruumiliste koordinaatide alguspunktis olev vaatleja mõõtmisi valgusekiirusega c liikuvate osakeste (nt footonite) vahendusel. Osutub, et tema poolt ajamomendil t vaadeldavate sündmuste ruumi meetrika erineb avaldisega (2.2) määratud meetrikast. Põhjuseks on asjaolu, et kuna valgusekiirus on lõplik, siis mida suurem on vaadeldava sündmuse radiaalkoordinaat (mida suurem kaugus vaadeldava sündmuseni), seda kaugemas minevikus pidi sündmust iseloomustav signaal kiiratama: . Signaali kiirgamise momendil oli aga Universumi mastaabitegur ja seega vaatleja seisukohalt tuleb meetrikas (2.2) suurus asendada -ga. Arvestades, et vaatlus toimub ajamomendil , saame kolmruumi meetrika avaldiseks
Leidmaks funktsiooni avaldist, peame silmas, et signaal levib vaatlejani mööda null-geodeetilist (levib valgusekiirusega mööda objekti vaatlejaga ühendavat radiaalset sirget), mille korral intervall . Valemist (2.2) saame footoni (signaali) levikut kirjeldava võrrandi:
kus arvestasime, et radiaalse geodeetilise korral on . Miinusmärk kajastab asjaolu, et tegemist on koordinaatide alguspunkti ( ) poole tuleva signaaliga. Valemitest (2.1) ja (2.4) tuleneb järgmine diferentsiaalvõrrand: . Selle võrrandi üldlahendiks on . Integreerimiskonstandi C määramiseks peame silmas, et vaatleja registreerib ajamomendil kiiratud signaali samal ajamomendil t ainult siis, kui objekt on lõpmata lähedal vaatlejale (). Seega
ja järelikult . Nüüd on juba lihtne näha, et otsitav funktsioon omab kuju
Tuginedes valemitele (2.3), (2.1) ja (2.5), näeme, et vaatleja poolt ajamomendil t jälgitava kolmruumi meetrika on:
Kuna meetrika on nüüd teada, siis ruumi omadusi võime uurida analoogiliselt punktis 1.8 tooduga. Kõigepealt tuvastame, et vaadeldavas kolmruumis on radiaalkoordinaadil maksimaalne väärtus (horisondi radiaalkoordinaat )
See tuleneb valemist (2.5), kuna - enne Universumi sündi ei ole objekte, mida vaadelda; ei ole ka Universumit ennast.
Radiaalse kauguse vaatlejast objektini, mille radiaalkoordinaat on , avaldub meetrika (2.6) abil järgmiselt:
Valemitest (2.8) ja (2.7) on lihtne näha, et horisondi kauguseks on
nagu oligi oodata. Horisondi kaugus suureneb võrdeliselt Universumi vanusega.
Leiame sfääri pindala , millel asuvad vaadeldavad objektid radiaalkoordinaadiga Meetrika (2.6) põhjal võime kirjutada
ehk
Sfääri pindala muutumine sfääri raadiuse kasvades (vt valem (2.8)), on tüüpiline positiivse kõverusega kinnisele ruumile. Alguses pindala kasvab kasvades, saavutab oma maksimaalse väärtuse ja seejärel hakkab kahanema. Pindala on kõige suuremal raadiuse väärtusel ( ) jälle null. Valemitest (2.10) ja (2.8) näeme: a) kui , siis ja - lõpmata väikese sfääri pindala on null;
see on maksimaalne vaadeldava sfääri pindala; c) kui , siis ja , niisiis vaatlejast kõige kaugemal oleva sfääri (horisondi) pindala on null.
Horisondi sisse jääva ruumala leidmiseks kasutame valemeid (2.6) ja (2.10). Nende põhjal võime kirjutada
Tehes muutuja asenduse , saame . Viimane integraal on juba lihtsalt arvutatav, tulemuseks on:
Horisondi sisse jääv ruumala kasvab võrdeliselt Universumi vanuse kolmanda astmega. Kokkuvõtteks võib öelda, et vaatluste seisukohalt lähtudes on Universumi horisondi sisse jääv ruumi piirkond positiivse kõverusega kinnine ruum - tema ruumala on lõplik, äärepind aga puudub (täpsemalt äärepinna pindala on null). |