Liikumismängu sobivus mingis vanuses lastele sõltub

• mängus kasutatavatest kehalistest harjutustest;
• mängusüžee keerukusest;
• juhtmängijate arvust;
• reeglite arvust ja raskusastmest;
• mängijate omavaheliste suhete iseloomust;
• võistlusmomentide olemasolust;
• sõnalise saate olemasolust

Kuni kaheaastaste laste liikumismängud sisaldavad kõige lihtsamaid kehalisi harjutusi, peamiselt põhiliikumisviise. Juhtmängijaks on tavaliselt mängujuht ise.

Kolme- ja nelja-aastaste laste liikumismängud sisaldavad tavaliselt 1- 2 kehalist harjutust. Selleealistele lastele meeldib joosta, hüpelda, palli veeretada jne. Lapsed huvituvad aktiivsest liikumisest. Liikumismängude sisu on piiratud ja koosneb peamiselt sellest, mida lapsed on näinud, millest neile on jutustatud või piltidelt näidatud. Tegevus põhineb matkimisel. Mängureeglite arv on piiratud (1- 2 tk). Juhtmängija ülesandeid täidab harilikult mängujuht.Kolme- ja nelja-aastased lapsed ei mõista veel mängu mõtet, selle käiku ja tulemusi. Lapsi vaimustab ootamatute elementide esinemine mängus. Kuna lapsed arenevad kiiresti, ei tohi pikka aega kasutada lihtsat mängumaterjali.

Viie- ja kuueaastased lapsed on võrreldes kolme-nelja-aastaste lastega tunduvalt iseseisvamad, aktiivsemad ning harjunud tegutsema organiseeritult. Selleealiste laste liikumismängudes saab kasutada ka keerulisemaid kehalisi harjutusi ja tegevusi. Mängitavate mängude hulk kasvab, mängude sisu mitmekesistub. Mängureeglite arv suureneb (neid võib olla 2-3). Mängudes kasutatavad reeglid peaksid dikteerima laste käitumise mängus, määrama kindlaks, mis on lubatud ja mis keelatud. Viie- kuueaastased lapsed saavad enamasti aru mängu protsessist. Mängu tulemus muutub lastele väga tähtsaks. Võistlusmomenti sisaldavatest mängudest kasutatakse selleealiste lastega mittevõistkondlikke liikumismänge.

Algklasside lapsed mängivad liikumismänge kodus (vabal ajal) ja kehalise kasvatuse tundides. Selles eas õpilastele on jõukohased kujutlusmängud, elementaarses võistlusmängud ja elementaar-sportlikud mängud. Endel Isop soovitab liikumismängude läbiviimisel meeles pidada järgmist.

• Laste tugi-liikumisaparaat pole välja kujunenud, seetõttu tuleks eelistada erinevaid kehalisi harjutusi sisaldavaid liikumismänge. Mängud ei tohi nõuda suuri ja pikaajalisi lihaspingutusi
• Noorema kooliea õpilased on väga aktiivsed. Neile sobib kehaline koormus, mis vaheldub lühikeste puhkepausidega. Lapsed väsivad kiiresti rutiinsest tegevusest.
• Laste tähelepanu hajub suhteliselt kiiresti, nende tahtelised omadused on nõrgalt arenenud. Seetõttu on ka selleealiste laste mängud lihtsad, väheste ja lihtsate reeglitega. Võrreldes koolieelikutega saab noorema kooliea õpilastelt nõuda rohkemat iseseisvust, koostööd ja kollektiivset vastutust.
• Algklasside õpilased on tihti püsimatud, nad tahavad kiirelt saavutada oma eesmärke. Lastele on iseloomulik meeleolu kiire muutumine.
• Kriitilise mõtlemise ja oma tegevuste teadliku kontrollimise võime areng muudab jõukohaseks uute, juba keerukamate tegevuste ja reeglite kasutamise mängudes.
• Alates III klassist saavutavad mänguvaras ülekaalu elementaarsed võistlusmängud, hakatakse mängima keerukamate elementidega sportlikke mänge.

Keskmine kooliiga. Tänu kehalise võimekuse ja tähelepanu arengule sobib õpilastega kasutada elementaarseid (võistkondlikke) võistlusmänge ja elementaar- sportlikke mänge. Liikumismängude kõrval pööratakse kooli kehalise kasvatuse tundides üha rohkem tähelepanu sportmängudele.

Vanema kooliea õpilaste kehalise kasvatuse programm ei sisalda konkreetseid liikumismänge, kuid õpetaja võib oma äranägemisel tundidesse lülitada elementaarseid (võistkondlikke) võistlusmänge ja elementaar- sportlikke mänge.