Eesti teaduskeele koolitus Tallinna Ülikooli õppejõududele!

Üleilmastumise ja infoühiskonna kujunemise taustal on eesti keele positsioon nõrgenenud, teaduses ja kõrghariduses laieneb inglise keele kasutus. Eesti kirjakeelele avaldavad negatiivset mõju tänapäeva ühiskonnas toimivad üldised taustategurid.

Eesti kirjakeelele avaldavad negatiivset mõju tänapäeva ühiskonnas toimivad üldised taustategurid:

• Eesti kiire liikumine ülemaailmse massikultuuri ja meediakeskkonna, sh Interneti mõjupiirkonda, mis kujundab eriti tugevasti nooremate põlvkondade keelekasutust,
• keelekasutusvajaduste ja -võimaluste laienemisest (infotehnoloogia areng, publitseerimise lihtsustumine jne) põhjustatud keeleliselt kontrollimata tekstiloome plahvatuslik kasv ja autorkonna heterogeensus,
• hoolimatute keelehoiakute levik ühiskonnas,
• üldhariduskooli lõpetanute halvenev ja isegi ebapiisav üldkirjakeele oskus, millele lisandub kõrgkooli lõpetanute ebapiisav erialakeele oskus,
• kirjakeelt toetavate tegevuste ebapiisavus nii kasutusalade kaupa kui ka kogu Eesti ulatuses,
• ametliku terministandardimise vähenemine.

Seetõttu on eriti tähtis keelehoiakuid kujundada ja oskuskeelt arendada õpetajakoolituses. Kuigi õpilased veedavad 1/5 kooliajast eesti keele tunnis, suhtlevad nad siiski 4/5 ajast teiste aineõpetajatega, kelle keelepruuk mõjutab oluliselt õpilase kujunevat keeletaju.

Ent mitte üksnes õpetajad, vaid kõigi erialade haritlased vajavad süvemat keelekoolitust. Meie tegevuse siht ongi saavutada eesti keele korrektne valdamine ülikooliõpingute ajal ning õppejõudude igapäevases tegevuses. See tähendab, et õppejõud on võimelised märkama ja parandama üliõpilaste keelekasutust ning taotlema eestikeelse oskussõnavara juurutamist ning kasutamist oma teadusala väljaandeis.

Ülikoolis tuleb tagada üliõpilastele laiapõhjaline ja mitmekülgne, vaba ja iseseisvalt mõtlevat inimest väärtustav haridus ning õppejõududele vaimne ruum, kus neil on võimalik oma potentsiaali vabalt arendada ja väljendada. Iseseisev mõtlemine on stambivaba, seega vaba stampkeelendeist. Hea akadeemiline tase tähendab ka ladusat emakeelset ja riigikeelset väljendusoskust, mida on vaja teadvustada.

Hea akadeemiline tase tähendab ka ladusat emakeelset ja riigikeelset väljendusoskust, mida on vaja teadvustada.

„Akadeemik Boris Tamm ... ennustas, et 50 aasta pärast peab iga Eesti haritud kodanik valdama vähemalt kolme võõrkeelt ning tingimata vähemalt kahte digitaalkeelt. Akadeemik toonitas, et eesti keeltki on vaja korralikult osata: (tehnika)teadlastel tuleb õppida end eesti keeles paremini väljendama.“ (Tõnu Tender, Kokkuvõte projekti „Eesti teaduskeel ja Euroopa Liit“ raames toimunud aruteludest. – Eesti keel teaduskeelena ja Euroopa Liit. Tallinna Teadlaste Maja, Tallinn 2002, lk 16.)

„ ... valdavat osa eesti teadlaste inglise keeles kirjapandut ei tsiteerita kordagi, mis näitab nende vähest kasutegurit. Samal ajal võinuks nendes töödes avaldatud mõtete ja ideede kasutegur oma rahvale olla võrreldamatult suurem. Enamik teadlasi kirjutab halvasti isegi emakeeles ... Olen lugenud paljude noorteadlaste ingliskeelseid üllitisi, millest esialgu on aru saada hoopis võimatu. [---] Kuid kui halvas inglise keeles kirjutamine on veel kuidagi võimalik, siis halvas inglise keeles mõtlemine ei saa anda täisväärtuslikku tulemust.“ (Anto Raukas, Eesti Entsüklopeedia eesti teaduskeele hoidjana. – Eesti keel teaduskeelena ja Euroopa Liit. Tallinna Teadlaste Maja, Tallinn 2002, lk 77.)]

Ladus eesti keel aitab riigil ja ühiskonnal tõrgeteta toimida, sest üksteist mõistetakse täpsemalt. Kõigile mõistetavalt oma ideid esitav eesti haritlaskond suudab tõhusamalt toetada Eesti jätkusuutlikku arengut.

Niisiis on tarvis

1. Arendada kirjakeelset väljendusoskust ülikooli kõikidel erialadel, kujundamaks tulevaste õpetajate ja teiste haritlaste suhtumist ladusa (ema)keele otstarbekusse infoühiskonnas.
2. Vastavalt eesti keele arendamise strateegiale arendada erialase eesti keele õpet, teadvustamaks ja rakendamaks eesti keele võimalusi täpse suhtlus- ning tunnetusvahendina mistahes eri- ja elualal. Infoühiskond on võimalik vaid siis, kui ei uputa infomürasse.