Mikrokraadiprogrammide roll ja perspektiiv Eesti hariduses

2020. aastal võeti vastu Euroopa oskuste tegevuskava, mille üks algatus on uute õppimisvõimaluste kasutuselevõtt Euroopa Liidus. Elukestev õpe ja paindlikud individualiseerimist võimaldavad õpiteed on järjest tähtsamaks muutuv teema nii Euroopa Liidu kui ka Eesti hariduspoliitikas. Et tulevikus oleksid õpivõimalused valikurohked ja kättesaadavad ning õppijal oleks võimalik haridustasemete ja -liikide vahel sujuvalt liikuda, on Euroopa poliitikaalgatused ja valmistamas ette pinnast laiemale ja ühtsemale elukestva õppe lahenduse kehtestamisele kogu Euroopas.

Eesti Haridusvaldkonna arengukavas 2021–2035 ja Eesti elukestva õppe strateegias 2020 on märgitud ühe esmatähtsa tegevusena mitteformaal ja informaalõppe suurem arvestamine formaalõppes, sh võimalus omandada haridust väiksemate moodulitena. Arengukavas leitakse, et õppija peab saama oma õpitee kujundada vastavalt vajadusele ja võimetele, õppides muu hulgas väiksemate moodulite või õpiampsudena, mida saab arvestada formaalhariduse õppekava osana.

Mõned riigid, nagu Iirimaa, Horvaatia, Sloveenia ja Malta, on arendustes olnud kõige kiiremad, algatanud programme, mis tuginevad nii tasemeõppeainetele kui arendanud spetsiaalseid täiendusõppeprogramme olenevalt tööjõuturu ootustest. Eestis on samuti tublisti arendustööd tehtud. Näiteks Tallinna Ülikoolis, Tartu Ülikoolis ja TalTechis kokku saab sügisest õppida 129 mikrokraadiprogrammis.

Uurisime ülikoolide elukestva õppe valdkonna juhtidelt, milleks on vaja mikrokraadiprogramme ja millised on nende enda huvid seoses täiendusõppega.

Mis on mikrokraadiprogrammide roll ja perspektiiv Eesti hariduses?

TLÜ avatud akadeemia juhataja Katrin Männiku sõnul tasub pöörata muutused võimalusteks. „Mikrokraadide vajaduse on tinginud kiired muutused ühiskonnas, mitmed kriisid, samuti tööjõuturuprognoosid. Ülikooli mikrokraadiprogramm on kogum pädevustest, kuhu on lõimitud nii üldoskusi, näiteks muutuste juhtimine kui ka kitsamalt eriala puudutavaid teadmisi ja oskusi,“ selgitas Männik.

„Traditsiooniline kõrgharidus on seni tuginenud kindlaksmääratud õppekavadele bakalaureuse- ja magistriõppes ning ettenähtud tunniplaanile. Tänapäevane õpikäsitlus sunnib aga arvestama rohkem õppurite endi vajaduste ja võimalustega, mis sunnib ka ülikoole muutuma,“ lisas TalTechi avatud ülikooli juhataja Hanno Tomberg.  

Mikrokraad on nüüd üks osa täiskasvanute täiendusõppest, mis võib viia uue kõrghariduse omandamiseni, kuid enamasti täiendab täiendusõppija teadmisi ja oskusi juba valitud erialal või omandab uusi teadmisi ja oskusi uuel erialal. Mikrokraadid on vajalikud, et anda süvendatud teadmisi antud erialal, sobitades seda õppuri võimalustega õppes osaleda.

Tartu Ülikooli elukestva õppe keskuse juhataja Tiia Ristolaineni sõnul on mikrokraadiprogrammis osalemine hea võimalus, kuidas lühema ajaga olemasolevaid teadmisi täiendada või õppida selgeks midagi täiesti uut. „Kuna mikrokraadiprogrammi eesmärk on muuhulgas anda inimestele võimalusi täiendada oma teadmisi ja oskusi, et olla tööturul konkurentsivõimeline, teevad ülikoolid koostööd ka potentsiaalsete tööandjatega,“ lisas Ristolainen.

Mida annab mikrokraadiõpe Eesti haridusele ja erinevate valdkondade arengule? 

Hanno Tombergi sõnul annab see Eesti haridusele ja teatud sektorite arengule võimaluse tuua täiendusõppesse neid spetsialiste, kelle teadmised antud valdkonnas on aegunud või kes soovivad teha karjääripööret ja kes on valmis jätkama õpinguid ülikoolis enda valitud tempos. „Kokkuvõttes peaks see tagama konkurentsivõimelisemad töötajad ja harituma Eesti,“ selgitas ta.

„Muutuv tööturg ja töö tegemise viisid nõuavad korduvalt uute teadmiste ja oskuste omandamist. Mikrokraadiõpe seda võimalust pakubki,“ lisas Ristolainen. Mikrokraadiprogrammid on koostatud nii, et  programmi läbinul oleks edaspidi soovi korral võimalik jätkata õppimist tasemeõppekava alusel ja jõuda kõrghariduse või kraadi omandamiseni. 

Millise mikrokraadiprogrammi valiksite ise, kui asuksite sügisest taas õppima ülikoolis? 

Hanno Tombergi valik oleks mikrokraad inimeste ja võrgustike juhtimisest avalikus sektoris või teenuse disainist. „Tänased tööelu nõudmised mõtestavad ümber kliendisuhtlust ja klientideni jõudmist, samuti inimeste juhtimist, mis on vajalikud kogu teenussektoris. Perspektiivsemateks mikrokraadikavadeks peaksin kõike seda, mis on seotud rohepöörde ja ringmajandusega ning materjalitehnoloogia. Selles valdkonnas on alanud muutused, mis viivad uute kõrgelt tasustatud töökohtade loomiseni. Rohe- ja materjalitehnoloogiad on uus IT,“ rääkis Tomberg.

Tiia Ristolaineni sõnul on huvitavaid ja kasulikke mikrokraadiprogramme palju. „Minule jäi silma juba eelmisel sügisel, kui Tartu Ülikool hakkas mikrokraadiprogramme pakkuma, programm „Täiskasvanute koolitaja: eesti keel teise keelena“. Kuna olen ka ise eesti keelt välismaalastele õpetanud, tundus see huvitav. Selle programmi alusel õppimisest oleks nii enesearengu kui tänapäevaste erialaste teadmiste ja oskuste omandamise mõttes kindlasti kasu,“ selgitas ta.

Katrin Männik lisas, et ainuüksi kolme ülikooli programme vaadates, on juba raske otsustada, mida võtta ja mida jätta. „TalTechist valiksin esialgu ringmajanduse põhimõtetest lähtuva ja hingelähedase „Kestlik mööbli kavandamine ja puidust tehasemajade tootmine“. Tartu Ülikoolist valiksin “Süsteemianalüüsi“, mis keskendub organisatsiooni eesmärkide ja äriprotsesside arendamisele läbi infotehnoloogiliste lahenduste. Tallinna Ülikoolis osalen juba „Rohepöörde juhtimise“ mikrokraadiprogrammi arendustes ning kavatsen selle ka ise läbida,“ rääkis Männik.

Katrin Männiku sõnul võiks mikrokraadiõpe teha julgemaid õppekavade ja -ainete ning ka haridusasutuste üleseid arendusi. Selles on oma väljakutsed, kuid uuendused ei sünnigi kergelt. Üht-teist on juba ära tehtud, näiteks sellest sügisest saab õppida TÜ, TLÜ ja EKA ühises mikrokraadiprogrammis „Baltisaksa kultuuripärand“ ning TLÜ ja TalTechi ühises rohepöörde juhtimise mikrokraadiprogrammis.

Vaata lisaks kõiki Tallinna Ülikoolis pakutavaid mikrokraadiprogramme.