Kultuurilised kompetentsid
Üleilmastumise tingimustes oleme Eestis üha enam avatud kultuurilistele, poliitilistele ja majanduslikele mõjudele. Me aitame kujundada Eestist keeli, kultuure ja loovust väärtustava ühiskonna, luua võimalused eesti kultuuriruumi arenguks uutes tingimustes ja iga ühiskonnaliikme osalemiseks kultuuris.
Need lähtuvad väga erinevatest ühiskondadest, nende ajaloolisest arengust ja traditsioonidest. Toimetulek avatud multikultuurilises maailmas on väikestele kultuuridele eriti oluline väljakutse. See on üks põhjuseid, miks peame vajalikuks kõigi oma töötajate ja üliõpilaste kultuurilise kompetentsi arengut.
Me lõimime teadmised eri maade keeltest ja kultuuridest ning kultuuriteadusest üheks interdistsiplinaarseks tervikuks.
TLÜ kultuuridevaheliste uuringute tippkeskus
Kultuuriliste kompetentside fookusvaldkonnas tegutseb TLÜ kultuuridevaheliste uuringute tippkeskus (KUT), mis panustab Eesti kultuuri paremasse enesemõistmisse ja dialoogi võõraste kultuuridega. Selleks pakub tippkeskus võimalust uurida kultuuri toimemehhanisme.
Tippkeskus toetab kõrgetasemeliste interdistsiplinaarsete teadusprojektide algatamist ja läbiviimist, mis keskenduvad kultuuridevahelise kommunikatsiooni, kultuuriülekande ja -kontaktide ning kultuurist sõltuvate tähendusloome protsesside analüüsimisele.
Tallinna Ülikoolis tegutsevad fookusvaldkonna teadus- ja arenduskeskused:
Ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskus (AAK) viib läbi uuringuid ajaloo, arheoloogia, kunstiajaloo, etnoloogia ja keskkonnaajaloo vallas. Tegeletakse ka nende distsipliinide endi ajalooga ning mäluajaloo-uuringutega.
Maastiku ja kultuuri keskus ühendab inimgeograafe, ökolooge, folkloriste, etnolooge ja antropolooge, kes uurivad ühiskonnas toimuvaid muutusi ja kultuuriilminguid maastikes. Keskne teema on ruumilised inimeste ja looduskeskkonna vahleised suhted ja nende avaldumise vormid - nii füüsilises keskkonnas kui selle kuvandites (piltidel, tekstides, kaartidel).
Suuremad projektid kultuuriliste kompetentside fookusvaldkonnas:
"Kultuuriandmete analüüs" (Cultural Data Analytics, CUDAN) on interdistsiplinaarne digikultuuri uuringute projekt, mille keskmes on kultuurilised suurandmed, nende analüüs ja vastutustundlik kasutamine. Projekti juhib meediainnovatsiooni professor Indrek Ibrus.
Projekt "Aeg ja kriis: Anti-historism maailmasõdade vahelisel perioodil ja selle mõjud Euroopa mõtteloos" uurib eurooplaste progressiusku ja võrdleb seda tegelikkusega, mis üldiselt valitseva narratiiviga üks ühele kokku ei lähe. Projekti juhib vanemteadur Liisi Keedus.
ERC projekt "Tõlgitud mälu: Ida-Euroopa minevik globaalsel areenil"
Projekt uurib Kesk- ja Ida-Euroopast lähtuvaid katseid teha oma Teise maailmasõja ja sotsialistliku režiimi ajalood nähtavaks ja mõistetavaks rahvusvahelisel areenil esteetiliste mälumeediumite – kirjanduse, filmi ja kunsti – kaudu, mis levivad globaalselt ja viivad kohaliku mineviku üleilmse publikuni.
Milliseid mäluvorme kasutatakse Ida-Euroopa mineviku mõistetavaks tegemiseks? Mis on selle tõlkeprotsessi käigus võita või kaotada? Mida saame esteetiliste mäluaktide vastuvõtu põhjal öelda hõõrdumiste kohta erinevate kultuurimälu tasandite (kohaliku, regionaalse, rahvusliku, globaalse) vahel ja rahvusliku mälu sees.
Projekt lähtub arusaamast, et tuliseid poliitilisi vaidlusi 20. sajandi totalitaarsete režiimide võrdleva mäletamise üle Ida-Euroopas saab paremini mõista, uurides kirjandust, filmi ja kunsti, mis pakuvad viljakamaid võrdlevaid ja tõlkelisi lähenemisi ning käsitlevad sõja ja riikliku vägivalla mäletamise keerulisi eetilisi ja poliitilisi tahke.
Projekti raames uuritakse esteetilisi mälumeediume (kirjandus, film, kunst, muuseum) laiemas kultuurimälu kontekstis, kaasa arvatud nende seos rahvuslike ja rahvusüleste mälupoliitikatega selles piirkonnas. Projekti eesmärk on pakkuda võrdlev ja rahvusteülene ülevaade Kesk-ja Ida-Euroopast lähtuvatest katsetest käsitleda 20. sajandi totalitaarsete režiimide põimunud ajalugu globaalses kontekstis.
Projekti juhib võrdleva kirjandusteaduse ja kultuurianalüüsi dotsent Eneken Laanes.
