Page 3 - Tallinn University

SISSEJUHATUS
Soid leidub kõikjal, kus on kasvõi lühi- kest aega tingimusi turba tekkeks. Looduslike tegurite (geograa line asukoht, kaugus ookeanidest ja mere- dest, õhumasside liikumine) erinevuse tõttu varieeruvad soode teket ja arengut soodustavad tingimused ja seetõttu on soode levik Maal ebaühtlane. Kõige enam soostunud on need piirkonnad, kus kliima on jahe ja niiske ning sade- mete hulk ületab aurustumise, ehk põhjapoolkera boreaalne ja lähisarktiline kliimavöönd. Rohkesti on soid ka niiskes troopikas ja Okeaanias (Schumann & Joosten 2008).
Soid on kasutatud põllumajanduses, metsanduses ja turba saamiseks kogu maailmas, eriti ulatuslikult Euroopas. Mitmetes riikides, nagu Holland või Suurbritannia, on praktiliselt kõik sood hävitatud. Sood, mis on kuivendatud, lakkavad olemast sood, sest neis ei teki enam turvast. Kuivendamise tagajärjel on kogu maailmas hävinud üle 10%, Euroopas üle 50% soodest (Grootjans et al. 2012).
Eestis on praeguseks kuivendatud
või kuivendamisest mõjutatud ca
610 000–650 000 hektarit ehk ligikaudu 65% soodest (Ilomets 2017). Kuiven- datud turbamaadel võib küll vilja kasva- tada, kuid muud looduskeskkonna väär- tused on kadunud. Lisaks laguneb õhu kätte jäänud turvas, suurendades atmos- fääri niigi üha kasvavat kasvuhoonegaa- side sisaldust. Sobivate elutingimuste loomisega saab selliseid alasid taastada ning Maa tervist parandada.
Freesimiseks ette valmistatud Tõlva raba Läänemaal
/ R. Pajula
1
KÜMME PÕHJUST TAASTADA EESTI SOID / 2018