Page 74 - Tallinna Ülikool

74
pingutust nõudvate tegevuste kohta. (Vt üksikasjalikumalt SHARE uuringu metoodikat SHARE Eesti esimesest ülevaatekogumikust (Tambaum, 2016)).
Litwin, Schwartz ja Damri (2016) on SHARE andmetele toetudes näidanud, et vanemas keskeas ja vanemas eas on sõltumata vanusest mõõdukat väljakutset pakkuval tegevusel potentsiaal edasi lükata kognitiivsete võimete mandumist. Seos sotsiaalse aktiivsuse ja kognitiivse võimekuse vahel kehtib nii otse kui vaimse tervise või füüsilise aktiivsuse vahendusel (Schwartz, 2019). Samas rõhutatakse SHARE andmete alusel tehtud uuringutes, et mitte tegevused iseenesest ei mõju positiivselt, vaid määrav on tegevuste sotsiaalne komponent (Litwin ja Stoeckel, 2014). Nii näiteks soovitatakse vanemas eas olla mitte lihtsalt füüsiliselt aktiivne, vaid tegeleda füüsilise tegevusega, mille käigus on võimalik olla teistega sotsiaalselt kontaktis (Litwin ja Shaul, 2018). Sotsiaalsete suhete kvaliteet mõjutab vanema inimese subjektiivset heaolu rohkem kui tegevus kui selline (Litwin, Shiovitz-Ezra, 2006). Viimane on vastuolus üldlevinud (uurimis)praktikaga, kus vanemaealiste osalemist mistahes tegevustes hinnatakse igal juhul positiivseks, sest vanemaealiste sotsiaalse kaasatuse uuringutes mõõdetakse vaid osalemise fakti ning näiteks ei eristata seda, kas inimene osaleb vanuseliselt segregeerunud või mitmekesises rühmas (Barrett et al., 2016).
Toodud põhjusel kirjeldatakse järgnevas ülevaates mitte kõiki SHARE-s mõõdetavaid tegevusi, vaid ainult kogukondlikke ehk selliseid tegevusi, mida ei saa harrastada ilma teiste inimesteta. Lisaks, nagu eelpool öeldud, pakuvad kogukondlikud tegevused võimalusi kasutada psühholoogilisi ja sotsiaalseid ressursse ja kompetentse, mille abil kohanduda (digitaliseeriva) keskkonna survega (König, Seifert ja Doh, 2018 viidates Lawton’le).
70 60 50 40 30 20 10
0
DK SE CH BE DE Lu FR CZ IL AT EE GR SI ES IT HR PT PL
Joonis 1. Eesti 50-aastaste ja vanemate inimeste osakaal, kes 2015. aastal ei olnud mitte kunagi arvutit kasutanud.