Page 72 - Tallinna Ülikool

72
interneti- ja arVutikasutamine ülDoskuste kontekstis
Digioskus on 21. sajandi üldoskus, samaväärne näiteks emakeele- või arvutusoskusega (Euroopa Parlament, 2006). De nitsiooni kohaselt on üldoskus ehk üldpädevus teadmiste, oskuste ja hoiakute kombinatsioon, mida vajavad kõik inimesed, et tagada elu- või tegevusvaldkonnast sõltumata edukas hakkamasaamine, eneseteostus ja areng, kodanikuaktiivsus, sotsiaalne kaasatus ning tööhõive (samas). Seega räägime tõepoolest kõikidest inimestest, sõltumata vanusest, sest kõikidel peab olema võimalus edukalt hakkama saada, ennast teostada ja olla kodanikuna aktiivne.
Digioskuse kui ühiskonnas vajaliku üldoskuse kõrval on näidatud interneti kasutamise kasu ka indiviidi tasandil. Interneti kasutamisel on ajas püsiv positiivne mõju
vanema inimese kognitiivsetele võimetele (Lang ja Kamin, 2018). Autorid näitasid, et internetikasutuse mõju kognitiivsetele võimetele jäi kahe aasta kestel (SHARE 2013, 2015) oluliseks igas vanuserühmas, ka siis, kui seost kontrolliti võimalike kõrvalmõjurite kaudu, nagu sugu, haridus või subjektiivne tervisehinnang (samas). Seejuures oli uuritavatel internetikasutuse autoregressiivne koe tsient küllalt stabiilne, mis võib uurijate sõnul seletada ka internetikasutuse ilmnenud mõju kasutajate kognitiivsele funktsionaalsusele. Teiste sõnadega, inimene, kes kasutab internetti, jääb seda kasutama, ning taoline regulaarne tegevus võib aidata vastu seista tema kognitiivsete võimete langusele. Nii teevad Lang ja Kamin (2018) karmi järelduse, öeldes, et ühiskonna digitaalne lõhe võib tuua kaasa kognitiivsete võimete lõhe ning autorite soovitus on pakkuda vanematele inimestele digioskuste õpet.
millised on täiskasvanute digioskuse õppe eesmärgid Eestis? „Eesti elukestva
õppe strateegias 2020“ on sõnastatud eesmärk „kogu elanikkonna digioskuste parandamine“. Rakendusmeetmed eesmärgi täitmiseks on delegeeritud infoühiskonna arengukavale (Eesti elukestva õppe strateegia 2020). „Eesti infoühiskonna arengukavas 2020“ on aga vastava eesmärgina sõnastatud “interneti mittekasutajate osakaalu vähendamine” (majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2013 a). Elukestva õppe strateegias kasutatud mõiste “digipädevus“ hõlmab viit osaoskust, milleks on
info haldamine, digikeskkondades suhtlemine, sisuloome, turvaline tegutsemine
ja probleemilahendusoskus (Põhikooli riiklik õppekava, 2011, HITSA, 2016). Infoühiskonna arengukavas kasutatud mõiste “interneti kasutaja“ osutab aga inimesele, kes kasutab internetti teatud regulaarsusega, samas pole määratletud kasutatava sisu ulatus ega kasutamisoskused. Nii on elukestva õppe strateegias kvaliteedile osutav eesmärk vahetunud infoühiskonna arengukavas peamiselt kvantiteedile suunatud näitajaks (Tambaum, 2018).