Page 73 - Tallinna Ülikool

Kõrvalpõikena peab osutama, et digioskuste õpetamine kohustusliku koolihariduse osana on samuti pigem süsteemitu (Leppik, Haaristo ja mägi, 2017). Kuigi põhikooli riiklikus õppekavas soovitatakse esimeses kooliastmes digioskuste õpetamine lõimida teistesse õppeainetesse, on seda tehtud vaid vähesel määral, seejuures on õpilaste digipädevuste mudeliga põhjalikult tutvunud ainult veerand õpetajatest (24%) ja üldse pole sellega tutvunud või ei ole sellest teadlik 29% õpetajatest (samas).
Kokkuvõttes võib öelda, et vaatamata digioskuse kui 21. sajandi üldoskuse olulisusele ning interneti kasutamisest tekkivale kasule vanema inimese individuaalsetes võimetes, puuduvad Eestis selle oskuse omandamiseks süsteemsed võimalused ning seda pole ka rakendusaktides eesmärgiks seatud.
Elukaare perspektiivist vaadates muutub inimene vanemas eas haavatavamaks ja tema heaolu saavutamisel füüsilise keskkonna olulisus suureneb (König, Seifert ja Doh, 2018). Ühelt poolt interpreteeritakse tehnoloogiat eduka vananemise jaoks stimuleeriva keskkonnana, teiselt poolt kujutab tehnoloogia väga kiire areng vanemale inimesele survet (samas). Lawton’i öko-gerontoloogia teoorias (viidanud König, Seifert ja Doh, 2018) kirjeldatud keskkonna surve mudeli kohaselt vajab inimene keskkonnaga kohandumiseks füüsilisi, majanduslikke, psühholoogilisi ning sotsiaalseid ressursse
ja kompetentse. König ja ta kolleegid (2018) näitasid SHARE andmete alusel, kuidas sotsiaalsed ressursid aitavad kaasa digitaliseeruva keskkonnaga kohandumisele
vanemas eas, tõestades, et arvuti kasutamise vajadus praegusel või viimasel töökohal mõjutab oluliselt vanema inimese kodust (hilisemat) regulaarset internetikasutust. Ka see, et elukaaslane on internetikasutaja, suurendab vanema inimese internetikasutuse tõenäosust (samas), mis samuti iseloomustab sotsiaalsete ressursside rolli muutunud keskkonnaga kohandumisel. Kirjeldatud tulemused on kooskõlas SHARE Eesti
esimeses kogumikus saadud tulemustega (Tambaum, 2016, joonis 4) ning teiste autorite varasemate uuringutega, mis on tehtud väiksematel valimitel (näiteks Seifert ja Schelling, 2015, viidanud König, Seifert ja Doh, 2018).
sotsiaalne kaasatus
Üks võimalus sotsiaalsete ressursside kasutamiseks (mida inimene keskkonnaga kohandumiseks vajab) on osaleda kogukondlikes tegevustes. SHARE uuringus küsitakse kogukondlike tegevuste kohta (kursused, vabatahtlik, klubiline ja poliitiline tegevus) ning lisaks kognitiivset väljakutset pakkuvate teiste tegevuste kohta, mida inimene teeb üldjuhul üksi (nt ristsõnade lahendamine, lugemine). uuringus küsitakse ka füüsilist
73